181. KALEVIPOJA LOOTSIK JA SAABAS
Kalevipoja lootsik
Viinistu Peebu talu heinamaal on üks lootsikukujuline kivi ümber pööratud. See pidavat olema Kalevipoja lootsik.
ERA II 222, 101 (39) < Kuusalu, Kõnnu v., Viinistu k. - L. Merela < Artur Kalholm, 29 a. (1939) = ERA II 222, 134 (48) < Kuusalu, Kõnnu v., Viinistu k. - J. Kivila < Artur Kalholm, 29 a. (1939).
ERA II 222, 184 (8) < Kuusalu, Kõnnu v., Viinistu k. - J. Merela < Artur Kalholm, 29 a. (1939).
B.
Kalevipoja lootsik
Viinistul Peebu heinamaal on kivi nagu ümberpöördud lootsik. Selle on Kalevipoeg sinna mälestuseks jätnud. Ühel kivil on inimese jala kujuline jälg, see pidi olema Kalevipoja jalajälg.
ERA II 222, 35 (42) < Kuusalu, Kõnnu v., Viinistu k. - A. Heinakroon < J. Varma, 72 a. (1939).
Vrd. veel: Jälgedega kivid, muist. 134.
182.
[Kalevi lootsik]
A.
See kuulus Kalevipoeg kuulnud oma truu alamate suurt veepuudust. Tema olevat ühe tõise vägeva kangelasega nõu pidanud suvisel päeva loojaminekul, et suurt samblasood, mis Himosoo hüüti, järveks muuta. Selle töö tegemiseks pidi see tõine vägev kangelane Looga männiku kohalt Pikaniitu mööda alla senni kui kivilüüsini kividega tulema, et nendega seal olevat mägede vahet kinni sulguda taheti, aga Kalevipoeg pidi kivilootsiku sees üle Laane niidu ja Katsina, üle Adralombi ja Virvenõdsu vett Himosoosse laskma. Liig vaevane veetee ja napp suveöö takistasid vägeva meeste veejuhtimise tööd. Parajasti oli Kalevipoeg ligi Himosood ja tema seltsiline Saksniidu otsa ligidale jõudnud, äkitselt kuulsivad nad Jõksi vallas kukelaulu, misjärele Kalevipoeg omad kuldkingad ja kuldmõlad kähku maha viskas ja kivilootsiku kummuli sinna peale lükkas, kuna tema tõine seltsiline kivid püksiharudest maha viskas ja kukelaulu üle pahandades oma teed läks. Tänaseni on sellest Saksniidul olev kadakapõõsastega ülekaetud kivirikas küngas Kivivärete nime ja Himosoo ääres see lootsiku põhja sarnane suur kivi veel alles ja Kalevi lootsiku nime saanud.
E 47774 (15) < Tartu - H. Kairo < Aleksander Viik (1911) = EKnS 48 XXIII. 58 (120) < Tartu - H. Karro < Aleksander Viik (1911).
Vt. E 46860/1 < Palamuse < Äksi - H. Karro < Villem Muna (1909).
B.
Kalevipoja lootsik
Tartumaa Vastse-Otepää valla ja Võrumaa Jõksi valla piiril asub soo. Soo pikkus on 3-4 kilomeetrit ning laius vaevalt üks. Soo on muistne järv, mida tõendavad turbas leiduvad kõdunend järvetaimed. Sood nimetakse Imusooks, sest kui Saksamaa raudrüütlid ligidal oleval Korjusmäel eestlastega lahinguid löönud, olnud eestlastel himu seljatagusesse soosse põgeneda. Soo asub põhja-lõuna sihis. Õhtupoolsest küljest on suubund jõgi, mille kohta iseäranis selget tunnistust annab maaala, mis vahest 1/4 km sängist eemal on, kus selgesti jõe kõrgeid kaldaid ja rähkset põhja tunneme. Jõesängis on hulk kive, millest iseäranis üks suuruse ja kuju poolest silma paistab. Kivi on 3-4 m pikk, millest ainult terav serv päälmaa asub. Kujult tuletab kivi kummuli pööratud paati meelde. Rahvas nimetab teda Kalevipoja lootsikuks. Nimelt sõitnud kord Kalevipoeg põhjast, Soomest, kus ta lasknud omale kaks kullast mõla valmistada. Jõudnud jõe lõppu ja leidnud eest mudajärve. Ei olla ta tahtnud segases vees kuldmõlu määrida, vaid astund paadist välja, pöörnud lootsiku kummuli ning peitnud selle alla kullast mõlad, mis praegugi seal olla. Kuulujuttude järele on kivi ümbert kaevatud, et selle paksust leida, kuid põhjani pole keegi veel suutnud tungida.
E 60964/6 < Otepää - E. Kibbermann (1927). Vrd. Himmusoo, muist. 300; Kalevipoja hobemõladega lootsik Himmusool, muist. 390.
C.
Himosuu
Kalevipojast
Suutla (Vastse-Piigaste) vallan om suu, keda Himosuus kutsutas. Selle suu seen om üts suur kivi, piklik ümberkääntü loot'sku muudu, kellest rahvas kõneles: tuusama kivi olnu Kalevipoja loot'sk, keda ta sinna kummali käännü, et suu saas. Oles ta loot'sku otseldi jättan, siss oless saanu järv. Loot'skü ala jäänu täi kat's paari kuldmõllu ja paari kuldsõrmilisi kindit, kes täämbapääväni sääl all olevat. Seosama suu om Võu ehk Võhandu jõe tõne allikas.
H II 32, 570 (45) < Kanepi - J. Väggi (1889). Vrd. Kalevipoja varandus, muist. 381 jj.
D.
Kalevipoja kivi Kanapää Imassoos, kesk sood, 3 sülda läbi mõõta; lootsikukujuline, olnud Kalevipojal lootsikuks. Kalevipoeg käännud lootsiku kummuli ja pannud sinna alla kindad ja kuldmõõga. Soo olnud vanasti järv.
E 54620 < [Kanepi?] - M. J. Eisen.
E.
Muiste sõitnud Kalevipoeg Ähijärvel. Tal oli olnud suur lootsik ja kaks kuldmõla. Kui jõudnud randa, pannud ta mõlad maha ja lootsiku kummuli mõladele peale. Seal muutunud lootsik äkki suureks kiviks. Mitu meest olevat katsunud seda kivi pealt ära tõsta, aga ei jaksanud. Ja praegugi on need mõlad seal; kes jõuab selle kivi pealt ära tõsta, see saab mõlad omale. Aja jooksul on kivi maasse vajunud. Ka järvest on järele jäänud väike osa. Suurem osa järvest on soostunud.
ERA II 242, 661 (2) < Kanepi, Kooraste v., Kaagvere k. - K. Ingver < Mari Ingver, 89 a. (1939).
Vrd. Kalevipoja varandus, muist. 381.
183.
Kalevipoja saabas [Tarakveres]
Einige Werst vom Säng von Terastfer entfernt liegt im Walde bei Lowere ein schwärzlicher Stein, etwa zwei Fuss lang, der Kalewi's Stiefel genannt wird [---].
Kalewi's Stiefel zeigt eine länglichte Vertiefung, die ziemlich dem Fussstapfen eines Menschen gleicht, nur dass sie eben zwei Fuss lang ist, und statt der gewöhnlichen Zahl fünf - nur drei Zehenspuren zeigt. Diese Vertiefung heisst: Kalevipoia jäl'g, Kalewi's Fussstapfen.
Dr. Bertram, Wagien, lk. 11
[TÕLGE.]
Mõni verst Tarakvere [== Linnutaja, muist. 185] Kalevipoja sängist eemal seisab Loovere juures metsas umbes kahe jala pikkune mustjas kivi, mida kutsutakse Kalevi saapaks [-].
Kalevi saapas on pikergune süvend, mis sarnaneb inimese jalajäljega, ainult et see on umbes kaks jalga pikk ja et tavalise viie arvu asemel on ainult kolm varbajälge. Seda süvendit nimetataksegi Kalevipoja jäl'g.