192. PUHKEKOHAD

[Kalevipoja tool]
(Kalevipoja tool asetseb Saadjärve ääres Äksi ja Kukulinna vahel. Kalevipoja istumisest on istumisekoht nõjatooli kuju saanud. Toolil on 1,5 inimese kõrgus.)
Dr. Fählmann'i kirjatööd, lk. 72—73. Vt. muist. 16 A.

193.
Tudulinn
Kalevipoeg otsustab enesele magamise jaoks iseäralikku linna ehitada, kus keegi ta und ei saaks eksitada. On ju vägimees muidugi siin-seal sängis puhates unerikkumist tunda saanud, sorts ta mõõga ära viinud Kääpasse. Arvab, et kui tal kindel linn, kus keegi ta juurde ei pääse, ta kas kuu aega ühtejärge unetaadiga sõpruses võib asuda. Paras linnaase välja vaadatud. Aga enne veel kui Kalevipoeg saab alustada, sortsid platsis. Kalevipoeg ei pane neid tähelegi. Sortsid lähevad oma teed. Kalevipoeg tööle. Müür kerkib jala võrra ühe päeva jooksul. Õhtul heidab ehitaja puhkama. Öösel aga sortsid platsis, lõhuvad müürid, kannavad kivid laiali. Pahasel meelel teisel päeval vägimees uuesti tööle. Töötab kogu päeva usinalt. Kuid sorts laotab ehitatud müüri teisel öösel uuesti. Kalevipoeg kolmat päeva tööle. Päevase ehitamise järele jääb õhtul kurjategijat valvama. Valvab, valvab, ei tule kedagi. Unetaat ütlema: «Mida ennast vaevad! Tule tunniks minu kaissu aega viitma.» vägimees ei suuda südamesõbra soovile vasta panna. Läheb. Viibib hommikuni sõbra kaisus. Hommikul ärkab valvamisest uue linna müüride keskel. Ei müüra jälle enam kusagil. vägimees vihastub nii, et ehitamise järele jätab. Ohates lahkub ehitatavast Tudulinnast. Rahvasuus elab vägimehe antud linna nimi meie päevi edasi. Samasugune linna ehitamise äpardus juhtunud Kalevipojale Mustvee ligidal Linnanõmmes.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 86—87 (51).
Vt. E 47239 (25) < Torma, Avinurme v. — A. Sild (1909).
Vrd. Kohanimesid seletavad muistendid, muist. 307, samuti — Linnade ehitamine, muist. 318 A—D; Jälgedega kivid, muist. 129.

194.
A.
Kalevi [poja] iste
20 Werst südwärts von Dorpat bei Terafer am Ufer des Eiwaflusses liegt Kalews Sitz — Kalewi iste. Es ist eine in die Anhöhe eingetriebene elliptische Senkung. Die Sage erzählt, der Riese habe hier gesessen und sich im Fluss die Füsse und das Gesicht gewaschen.
G. Blumberg, Quellen und Realien, Ik. 17. Vrd. Dr. Bertram, Wagien, lk. 9—10.
[TÕLGE.]
20 versta lõuna pool Tartut Tõravere juures Elva jõe kaldal on Kalevi iste. See on ühele künkale sissetõmbunud ellipsikujuline süvend. Muistend jutustab, et hiid olevat siin istunud ja jões jalgu ning nägu pesnud.

B.
Kalevipoja tool
Tartumaal Nõu khk. Meeri vallas Hiire talu krundis Elva jõe ääres on üks toolimooduline mägi, mida Kalevipoja tooliks saab kutsutud. Rahvajutu järele olevat Kalevipoeg ükskord oma reisil Võrumaa poolt tulles sinna Elva jõe kaldale jõudnud. Et ta omast käimisest väga ära väsinud olnud, võtnud ta nõuks enesele ühte mullatooli istumiseks ja jalapuhkamise tarvis teha. Toonud siis ka üle jõe olevast kõrgest oru kaldast põllega liiva, mida ta nõndamoodu siis jõe kaldale maha kallanud, et see istumiseks «hüvva om». Kui ta selle mullatooli pääle maha istunud, siis ulatanud ta jalad jõkke, kus ta meelelahutuseks jalgadega subistanud. Olnud ta ennast istumise läbi sääl välja puhkanud, siis läinud ta säält Otepasse, kuhu ka ööd jäänud ja siis selleks sääl omale suure mäetaolise mullast sängi teinud.
Sellest Kalevipoja toolist on raudtee läbi kaevatud, nõnda et tool nüüd keskelt pooleks on lõhutud.
H I 9, 261 (127) — A. Suurkask (1897).

C.
Kalevipoja iste
Meeri vallas Hiire talu heinamaal Lokutaja kandikohast umbes 1/2 versta NO poole Elva jõe kaldal. Pool tooli on raudtee ehitamise läbi ära lõhutud, alles on 50 sammu laiune, 40 s[ammu] pikkune ümmargune küngas, mis künka jala lähedalt mööda jooksvast Elva jõe pinnast umbes 2 sülda kõrgem on. Koht on praegu üles küntud.
E I 14 (81) < Nõo — A. Riisberg.

D.
Kalevipoja säng Meeri vallas Lokutaja kandikohast umbes l verst SW [== edela] poole, metsas. Mäe pikkus S->N [== lõunast põhja] 100 sammu, W ® O [== läänest itta] 20 sammu. S [= lõuna] poolt on mägi kõrgem, kuni 2 sülda, seal ka kallaku järskus suurim — 15°. N [= põhja] poolt langeb mägi pikkamisi, 5° järskuselt alla. Kalevipoja sängiks nimetas teda ainult noorem inimene, kuna vanemad seda nimetust ei tunnud.
E I 14 (82) < Nõo — M. J. Eisen < A. Riisberg (1921).

E.
Kalevipoja tool
Meeri valla piiris, vist Hiire talu heinamaast lahutatud raudtee tarvis maa-alal, asub poolringi-kujuline lage istmetaoline ase. Nähtavasti on seda piiranud kõrge perv , mida aga raudtee tegemise ajal on ära kaevetud, nii et ainult pool sellest poolringi-taolisest asemest veel kõrgem perv piirab. Rahvas kutsub seda Kalevipoja tooliks. Umbes 200—250 meetrit sellest kohast üle jõe võib metsas kahte väikest orukest, mis tooli juurest vaadates vaatesuunas pikergused, näha. Neid orukesi nimetab rahvas Kalevipoja jala-asemeteks. Toolil istudes olla jalad üle jõe metsa ulatanud ja oma kandadega need sinna vajutanud. Missugusel juhusel ta seal istund jne. — ei ole rahvasuus midagi kuulda olnud.
ERA II 10, 331/3 < Nõo, Meeri v. — A. Türp (1929).
Vt. ka: E. Laid. Eesti muinaslinnad, lk. 94; A. Riisberg, Nõo kihelkonna kirjeldus, 1921, lk. 34.

F.
Kalevipojatool
Kord läinud Kalevipoeg Tõravere jõe ääre ja istunud maha. Ta oli suur, istus ühel jõekaldal ja jalad pani teisele jõekaldale. Ta oli nii raske, et ase järgi jäi. See on praegugi veel näha ja alles. Sellest ajast on koha nimi Kalevipoja tool.
ERA II 241, 531 < Nõo, Meeri v. — E. Põhjala < Peeter Org, 60 a. (1939).

195.
[Kalevipoja puhkepaik Arukalas]
Tööst ja vihast väsitanud,
Rutas Kalevide poega
Laanest välja lagedalle,
Öö aset otsimaie.
Lahutas seal hobo nahka
Vaiba kombel muro peäle;
Sirutelles selikille
Kalli ruuna naha peäle,
Väsind võimo karastama,
Tülpind rammo toetama.
Kohta võid sa, poeokene!
Tänapääval selgest näha:
Aroküla ligi seisab
Praego hobo naha ase,
Mis üks kaunis laia lage,
Ratso suurust avandelleb.
[Fr. R. Kreutzwald], Alg-Kalevipoeg, V, v-d 342—357. Vrd. Kalevipoja hobuse jäänused Assamallas, muist. 268.

196.
[Kalevipoja ase]

A.
Eine Kalewipoeg-Reminiscenz aus Waiwara
Der Gutshof von Waiwara hat eine sehr schöne Lage. Etwa zwei Werst vom Meere erheben sich hier drei Hügel von 280 Fuss, doch ist die Form der Hügel zum Theil verändert durch Befestigungsanlagen des 17. und 18. Jahrhunderts. Auf dem höchsten Hügel befindet sich das Herrenhaus, von dessen Altan sich ein weiter Blick über Land und Meer eröffnet. An den mittleren Hügel knüpft sich eine beachtenswerthe Tradition. Dieser Hügel, vollständig bewaldet, hat nämlich auf seinem Gipfel eine grosse muldenartige Vertiefung. Während sonst in dieser Gegend alle Schluchten von Süden nach Norden zum Meere streifen, hat diese Mulde ihre Längsaxe von West nach Ost, ist etwa 200 Schritt (== 70 Faden) lang, 40 Faden breit, wohl 50 Fuss tief. Diese Mulde ist voller hoher Bäume; Wasser findet sich nicht in ihr. Der Volksmund bezeichnet die sehr merkwürdige Vertiefung als pörge-auk == Höllenloch, Höllenschlund. Vor etwa drei Jahren sei — so berichtete mir freundlichst der Herr Oberverwalter v. Hehn — ein alter Bauer aus dem Gebiet Tarwast (südlich von Fellin) zu ihm gekommen und habe nach dem Kalewi poja ase (== des Kalew Sohnes Ruhestätte) gefragt; als ihm geantwortet, man wisse von einem solchen hier nichts, habe er gesagt, sie müsse auf dem mittleren der drei Berge sein, und als man auf diese hingewiesen, habe er den Erzähler zum mittleren Hügel geführt. Dort habe er dann bald die grosse Vertiefung gefunden und gesagt, das wäre Kalewi poja ase; er freue sich, die Stelle gesehen zu haben, nun könne er ruhig sterben. Darauf wäre er heimgekehrt. Dass die benachbarte Bevölkerung eine Kalewipoeg-Tradition an diesen Ort knüpfe, hatte mein Berichterstatter nie gehört. Blumberg, Quellen und Realien des Kalewipoeg (Verhandlungen d. GEG. V, 1869) weiss nichts von Thaten des Kalewipoeg im Osten Wirlands; die Berge von Waiwara werden dort auf S. 50 nicht angeführt.
R. Hausmann. Eine Kalewipoeg-Reminiscenz aus Waiwara. Sitzungsberichte d. GEG 1895, lk. 86—87.
[TÕLGE.]
Vaivara mõis asub väga ilusas paigas. Umbes kaks versta merest tõuseb kolm küngast 280 jala kõrgusele, kuid küngaste kuju on osalt muudetud kindlustusehituste tõttu 17. ja 18. sajandil. Kõrgeimal künkal asetseb härrastemaja, mille rõdult avaneb kauge vaade üle maa ja mere. Keskmise künkaga on seotud tähelepanuväärne traditsioon. Selle künka tipul, mis on täiesti metsaga kaetud, on nimelt suur mollikujuline süvend. Küna seal ümbruskonnas muidu kõik mäelõhed suunduvad mere poole lõunast põhja, suundub selle molli telg läänest itta, on umbes 200 sammu (70 sülda) pikk, 40 sülda lai, 50 jalga sügav. See mold on täis kõrgeid puid; vett selles ei ole. Rahvasuu nimetab seda tähelepandavat süvendit pörgeauk (== põrguauk).
Umbes kolme aasta eest olevat — nii teatas lahkesti ülemvalitseja v. Hehn — üks vana talumees Tarvastust (lõuna pool Viljandit) tema juurde tulnud ja olevat Kalevi poja aseme järele pärinud; kui temale vastatud, siin ei teatavat niisugusest midagi, olevat ta ütelnud, see pidavat asetsema keskmisel neist kolmest mäest, ja kui nendele osutatud, olevat ta jutustaja viinud keskmise künka juurde. Seal olevat ta varsti leidnud suure süvendi ja ütelnud, see olevat Kalevi poja ase; ta olevat rõõmus, olles näinud seda kohta, nüüd võivat ta rahulikult surra. Seejärel olevat ta koju tagasi pöördunud. Et naabruse elanikud mingit Kalevipoja traditsiooni selle kohaga seoksid, ei ole minu teadeteandja kunagi kuulnud. Blumbergi «Quellen und Realien des Kalevipoeg» (Verhandl. d. GEG V, 1869) ei tea midagi Kalevipoja tegudest Ida-Virumaal; Vaivara mägesid ei mainita lk-1 50.
[Kalevipoja istekoht Vaivaras]

B.
Vaivara kihelkonnas puutub Narva maantee äkilise merekaldaga kokku. Mere vesi on säält kaldaaluse õõnsaks uhtunud, nii et üsna kole on sügavusesse lainte laksumist vaadata. Sääl kalda pääl olla Kalevipoeg istunud ja aru pidanud enne seda, kui Soomemaale tahtis minna. — Vesi vahutanud aga seekord kangeste — ja Kalevipoeg läinud kallast mööda õhtu poole edasi.
E 41481/2 < Virumaa — A. Ploompuu (1901) == E 52570 — M. J. Eisen.

197.
(Kalevipoeg teeb Kuremäest endale puhkamispaiga, kus vaenlased magamise ajal ka tema jalad maha raiuvad.)
M. J. Eisen. Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 95—96 (56). ERA II 125, 444 (9) < Jõhvi, Illuka v. — M. Tamm (1936); KKI 20, 497 (10) < Jõhvi raj., Kuremäe — R. Viidalepp < A. Tuulmets (1955). Vt. muist. 230 B—E.

198.
[Puhkekoht Jõhvis]
Jõhvi kihelkonnas on Tammiku hiis, kus Kalevipoeg kord tuulevarjus olla maganud.
E 41482 < Virumaa — A. Ploompuu (1901) = E 52570 — M. J. Eisen. Vt. ka: E 4759 (2) < Haljala, Vihula v. — T. Lepp-Viikmann (1893).

199.
[Puhkekoht Viru-Nigulas]
Nigula kihelkonnas on jõe kalda peal väike liivamägi, selle otsas on väike madalik või org, kus Kalevipoeg kord puhanud.
E 52570 — M. J. Eisen < A. Ploompuu E 41482 < Virumaa — A. Ploompuu (1901).

200.
[Puhkekoht Sõrumäe külas]
Sõrumäe külas on ka [puhkekoht], näitavad Kalevipoja sängid,
ERA II 37. 50 (29) < Jõhvi, Järve v., Kukruse k. — R. Põldmäe < Leenu Lasberg, 80 a. (1931).
Vrd. muist. 201.

201.
A.
Kalevipoja magamisase või säng [Purtses]
Jõhvi kihelkonnas Purtse rannas on Kalevipoja magamisase või säng. Sängi peaotsas on kivivare ja teine samasugune jalge otsas. Nende kahe kivihunniku vahel maganud Kalevipoeg, seal olnud ta säng.
Ka Sõrumäe külas on Kalevipoja säng.
(NB! Need sängid puuduvad mu artiklis «Kalevipoja sängidest».)
E 8° 12, 97 (312) — M. J. Eisen < R. Põldmäe (1932/3).
Vrd. muist. 200.

B.
Kalevipoja magamiseasemed olid Purtse rannas, kaks kivivaret, üks peatsis, teine jalutsis. Paljud usuvad, et see oli Kalevipoja magamisease.
ERA II 37, 50 (28) < Jõhvi, Järve v., Kukruse k. — R. Põldmäe < Leenu Lasberg 80 a. (1931).

202.
[Puhkepaik Mohni saarel]
Kalevipoeg käis sagedaste Soomes, mis käikudel tal Mohni haud takistuseks ees oli. Mohnis käinud Kalevipoeg ennast kuivatamas. Seal istudes vajutanud ta Mohni maagi keskkohalt nõgusse. (Tõnis Kruusvalli suust.)
Mohnimaa (Ekholm) on ranna ligi, aga laevameestele on ta praegugi tähtis, sest laevateed käivad temast ligidalt mööda. Pealegi olivad endisel ajal tema ümber läbedes pea ainukesed head sadamad Viru rannas.
E 44732 < Kadrina, Palmse v. - Joh. Sõster (1903).
Vt. ka: E 47290 (6) < Säärde < Halliste — J. P. Sõggel < Peeter Sõggel, 79 a. (1910).

203.
Kalevipoja säng
Mõisama külas Madikse talu põllus olevat Kalevipoja säng. See on väike küngas, kahelt poolt servad kõrgemad. Kui Kalevipoeg veel maad mööda ringi uidand, siis ta sääl magand.
ERA II 13, 82 (89) < Simuna, Salla v., Mõisamaa k. — R. Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929).

204.
[Auduma mägi]

A.
Auduma mägi olevat olnud vanasti Kalevipoja säng. Siit olevat kruusa võtmisel välja tulnud ka uksepiidad ja muid majaosi.
Vanasti olnud see mägi kõrge kuni kuuselatvadeni.
ERA II 240, 287/8 (187) < Tartu < Pilistvere — M. Mõtuste < Mihkel Martin, 77 a. (1939).

B.
Auduma mäest olevat leitud Kalevipoja magamisruumid. Kaevamisel olevat välja tulnud uksepiidad ja muid puuosi. Lähemalt ei tea jutustaja midagi rääkida.
ERA II 240. 213 (52) < Pilistvere, Käo v., Kirivere k. — M. Mõtuste < Johan Rei, 89 a. (1939).

205.
[Kalevipoja voodi]
(Torma ja Palamuse vahel ühe oja kaldal Kalevipoja voodi — kivi kõrgendikul, millelt jalad vette ulatusid.)
F. J. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben d. Ehsten, lk. 422. Vt. Odakivi, muist. 21 A.

206.
[Kalevipoja säng Vedul]

A.
Vedu mõisa järel olevas Kuke metsa juures olema suur kivi, seda kutsutama Kalevipoja sängiks. Sel kivil peab jalutsi ja päitsi olema kui kunagi sängil.
E 42747 (2) < Torma, Võtikvere v., Tõikvere m. — J. Moisa (1902), Vrd. ERA II 239, 376/7 (7) < Maarja-Magdaleena, Elistvere v., Puiatu k. — A. Riives < Liisa Riives, 72 a. (1939). Vrd. muist. 139.

B.
Vedu vallas Toolamaa mõisa maa pääl soo ääres asub veel teine Kalevipoja säng. Järsk mägi. Sängi kõrval asunud silmapesukauss, kus vesi alati sees seisnud.
ERA II 247, 87 (5) < Räpina < Äksi, Kaarepere v. — A. Hiietamm < Adele Hiietamm, 45 a. (1939).
Vt. ka muist. 189 F, G: Silmapesukauss Kassinurme Kalevipoja sängi kõrval.

207.
[Ahja Lääniste Kalevipoja säng]
Võnnu khk. Ahja vallas Läänste külas Kiltre talu maal on mägi, mida rahvas Linnamäeks nimetab. Mäe kunstline saavutus on kindel, sest asub madalal jõe lammel, kus nii reljeefne kõrgustik ebaharilik. Mäge on mõned ka Kalevipoja sängiks nimetand ta sellekohase kuju tõttu [- - -] Mis puutub Kalevipoja sängi nimetuse kohta, siis ei ole seda rahvasuus mitte. Küll on seda aga need teind, kes kirjanduslistest kirjeldustest leidnud nimetud mäe sarnadust Kalevipoja sängideks nimetud mägedega.
E 52956 < Võnnu — A. Karu.
Vt. veel: ERA II 150, 352 (7) < Võnnu, Kastre-Võnnu v. < Karksi — J. Moodis < Annus-Andres Evert (1937).
Selle kohta andmeid veel: G. Noppel, Võnnu kihelkonna Ahja, Rasina ja Vastse-Kuuste valla ajalooline traditsioon. Kogutud 1929. suvel (KM KO).
Vt. ka muist. 238.

208.
Melliste oravik
Poka vald, ühend. Mäksa vallaga siin, end. Poka mõisas asub nüüd Mäksa vallamaja. Melliste küla ääres Räpina tee pealt linnast sõita paremat kätt asub mägi Kalevipoja sängi nime all tuntud. On liivamägi. Mäe peal lohk, mille üks ots on põhja-ida, teine lõuna-õhtu poole. Ümberringi on Indo talu omanik, kelle talu piires see mägi asub, seda mäge vilja alla külinud. Mäepealne lohk on paljas.
Melliste vana kõrtsi lähedal on liivasel nõmmel pedastik jämedate mändidega, mida kutsutakse Melliste oravik. Seal suvel peetakse vabaõhupidustusi.
ERA II 150, 100 < Võnnu — J. Moodis < Ann Moodis (1937).

209. [Istekivi Karulas]
Karulas Soka lähedal asub üks suur kivi, mida arvatakse, et seal on kindlasti Kalevipoeg istunud.
ERA II 243, 542 (16) < Karula khk. ja v. — H. Latik < Minna Jantsike (1939).

210.
[Kalevipoja peaase]
Versta kaks ehk kirikusta
Seisab kõrge mäe ääres
Üksik talo perekene,
Kus üks kaunis kirssi kopel
Enne rohket raha saaki
Peremehe kukru kandis;
Seda kuulsat kirssi talo
Mää-otsaks kutsutakse.
Mõned vaod perest eemal
On üks kaunis kõrge mägi,
Keda rahvas tänapääval
Linna-määks on nimetanud.
Vanast mäge kutsutakse
Kalevi pää asemeks.
Sügav hauk mäearja sõrvas
Tänapääval selgest nähtav:
Seda hauko sünnitanud
Kalevi poea väsind pää,
Mis ta magamise aeal
Vasto mäge toetanud.
Kalevide väsind pääda
Sundis ägav pääva palav
Väga kangest higitsema;
Maapinda imes higi,
Väsind keha auro veeta
Rohkel kombel oma rüppe.
Higist imetatud mägi
Paisotelles salapõues
Hallika vee soonekesi;
Kellest mõned meie päivil
Veeta määsta imitsevad:
Kallist karastavat märga,
Misga kuiva keelta kastes
Kohe keha rammo kosob,
Kidur lapse kaso leiab,
Põdur häda põlvest peäseb,
Tume silm saab seletusta.
Veel on ise imevägi,
Kosuv rammo Kalevista;
Kes kord seda veeta maitsend
Suve pääva palavussel:
Tunneb uuta elo rammo
Liikmetesse siginema,
Tunneb rohket elo rõemo
Südamesse sündimaie!
Neio palge paisub puna,
Kestavam kui Maarja puna!
Maarja puna kestab aasta:
Kalevide läte puna
Kestab elo otsadani.
[Fr. R. Kreutzwald], Alg-Kalevipoeg, V, v-d 148—197. Vt. muist. 308.