253. KALEVIPOJA HOBUSE JÄLJED

[Emumäe sündimine]
A.
Simuna kihelkonnas olev Emumägi on järgmisel kombel sündinud:
Kalevipoeg on kord sõjast tulnud. Kange väsimus kippunud peale. Ta pannud siis hobuse kammitsasse ja heitnud ise magama. Hundid tükkinuvad aga sel ajal, kui Kalevipoeg maganud, hobuse kallale. Kalevipoeg maganud nii raskesti, et midagi ei ole kuulnud. Hobune pannud küll tagumiste jalgadega vastu, sest esimesed olnud kammitses, ometigi saanuvad hundid viimati võimust ja murdnuvad tema ära. Oma tagumiste jalgadega on ta aga võitluse ajal ühetasaselt lagendikult hulga mulda ülesse kraapinud. Sellest mullast on Emumägi siginenud, kuna sinna, kust muld ära kraabiti, praegune Peetla soo sündis.
E 47612/3 (4) < Simuna — V. Rosenstrauch (1911).

B.
Ennemuiste ei ole Emumäge mitte olnud, vaid selle asemel olnud üks suur lagendik. Niisama olema seal, kus nüüd Peetla soo on, arumaa olnud. Kord on Kalevipoeg sõjast tulnud ja oma hobuse Käru lagendikule kinni sidunud ning ise magama heitnud. Saal on aga parmud ja sääsed hobuse kallale tikkunud ja hobune on jalgadega Emumäe ülesse kraapinud. Emumäe muld on kõik Peetla soost pärit. Sedaviisi sündiski Peetla soo ja Emumägi.
EOS V 830 (4) < Simuna — H. Siimer ja V. Rosenstrauch (1908). Vt. ka: Muna-, Valla- ja Emumäe tekkimine, muist. 254, 255.

C.
[Peetla soo]
Sirtse soost hakkasid hundid hobust ajama ja ajasid Peidla soosse, mis on Simuna kihelkonnas Avanduse vallas. Seal [on] punased heinad vere asemal.
Veske 3, 652 < Torma, Roela v.

D.
Korra tulnud Kalevipoeg Simuna kihelkonda. Ta olnud väga väsinud, selleks hüpanudki ta hobuse seljast maha, pannud ratsu kinni, ise heitnud aga puhkama. Tema magamise ajal tulnud aga kriimsilmad hobule võõraks. Hobule aga ei meeldinud kriimsilmade külaskäik. Et esimesed jalad hobul aga kammitsas olnud, tõrjunud ta viimastega võõraile vastu. Sellest ülestõrjutud mullast, mis ratsu kraapinud, tekkind mägi, mida kutsutakse Emu- ehk Emamäeks.
ERA II 217, 625/7 (7) < Rakvere, Sõmeru v., Aluvere k. — S. Privoi < Mai Tikerberi, 83 a. (1939).

254.
Muna-, Välla- ja Emumäe tekkimine
Kalevipoeg tulnud lauakoormaga Pihkvast. Teel magama heites varastanud sorts ta mõõga ära. Sortsi pojad kippunud kallale. Kalevipoeg peksnud nende selga lauad puruks. Läinud uusi laudu Pihkvast tooma. Tagasi tulles väsinud Rõuges ära. Tahtnud puhata. Aga kus puhkad! Märg soo igal pool ees. vägimees viskab koorma seljast. Otsib puhkepaika. Leiab suure kivi. Tahaks kivil puhata, aga kivi liig kõva. Pealegi kivil vähe ruumi pikaliheitmiseks. vägimees vaatab — ümberringi pehme maa, igal pool samblad kasvamas. Ei muud kui samblaid korjama. Kaabib kahe käega samblaid enese ümbert kokku, viskab kivi otsa. Satub niisugusesse kogumise tuhinasse, et sületäis sületäie peale kogub ja kogutud samblatest kogu mägi tekib, ümargune nagu muna. Viimaks paneb Kalevipoeg tähele, kui palju ilmaaegu tööd ta teinud: puhkease palju kõrgem kui ta ise. Ei nüüd muud kui samblahunniku otsa puhkama. Peab kuus ööd-päeva unetaadiga samblahunniku otsas magusat sõprust. Viimaks unetaadil aeg mujale minna. Unetaat lahkub Kalevipojast. vägimees puhates samblahunniku kivikõvaks vajutanud. Samblahunnikust Munamägi tekkinud. Magamise ajal vajunud vägimehe jalad sügavasse maa sisse, vajutanud sinna augu. Pärast vägimehe jaluletõusmist nõrgunud vesi vägimehe jalaasemetesse. Nii tekkinud Vaskna järv Munamäe ääres. Korra tulnud Kalevipoeg Peipsi poolt Võrumaale. Tunnud väsimust, tahtnud puhata. Vaatab, kuhu heita. Ennäe, natukese maa peal paras küngas. Ei muud kui Kalevipoeg sinna peale puhkama. Puhkab unetaadi hõlmas seitse ööd-päeva ühtejärge. Raske keha vajutab nii pika aja peale, künka üsna mõhku. Viimaks ärkab Kalevipoeg üles, murrab enesele seitsmesüllase männi kepiks, sammub edasi. Kalevipoja puhkamise küngast hüütakse Vällamäeks. Mäe keskkohal magamisest vajutatud nõgu praegu alles näha. Korra sõjast tagasi ratsutades jõudnud Kalevipoeg Simuna kihelkonda. Kange väsimus kippunud mehele ratsutamise järele peale. vägimees hüpanud hobuse seljast maha, pannud ratsu kammitsasse, heitnud ise puhkama. vägimees puhkab — maa müdiseb, mets mühiseb, linnud lendavad hirmul kaugele ära. Seda julgemad kriimsilmad. Ei karda norskavat vägimeest sugugi. Tulevad palju enam ratsule võõraks. Annavad ratsu kõrile suud. Ratsule ei meeldi niisugune suudlemine. Et esimesed jalad kammitsas, tõrjub ta tagumistega suudlejatele vasta. Aga ei aita: pajuvasikad tahavad ratsu kogu keha suudelda, tõmmavad ta oma sülle. Tagasitõrjumise puhul ratsu tasaselt lagendikult jalgadega hulga maad üles kraapinud. Sellest jalgadega lahtipekstud mullast tekib Emumägi.1 Mullast ilma jäänud koht muutub pehmeks maaks; seda kohta hüütakse Peetla sooks. Kalevipoeg ärkab mõne päeva pärast üles, vaatab ratsut. Ei hoost enam kusagil. Selle eest siin soo, seal mägi. vägimees ei tunne kohta enam äragi. Ilma ratsuta peab vägimees jala edasi rändama.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 82—83 (49).
Vrd. Emumäe sündimine, muist. 253; ka muist. 239.
M. Nurmik jt.. Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg, lk. 217—218.
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Emumägi — Emamägi. Ei teata, miks mäge Emu-Emamäeks nimetatud. M. J. Eisen.
----------------------------------------------------------------------------------------------------

255.
[Rakke mäed]
Rakke mägedes olevat jooksnud Kalevipoja kammitsas hobune ja teinud niisugused tipulised mäed.
Kalevipoja puhkepaik olevat Selimäel, kohta pole täpselt teada.
I. Post, Ajalooline traditsioon Simuna khk. Avanduse ja Salla vallast, 1932 (KM KO).
Vrd. Puhkepaigad, muist. 192 jj.

256.
[Nuuskaugu mägi]
Nuuskaugu mägi on jälle Kalevipojast.
Kord hobusega sõites [on] hobune sääl nagu veidi ehmatanud ja nuuskinud ning siis erutatult jalga maha löönud. Need kabjaasemed on praegu sääl alles ja see mäe nimi ongi tulnud hobuse nuuskimisest.
ERA II 216, 521 (11) < Kadrina, Undla v, Võduvere k. < Neeruti as.. — K. Viese < Jaan Viese, 46 a. (1939).

257.
[Nõekseaugu mägi]
Nõekseaugu mägi on oma sünni poolest naljakas.
Kalevipoeg sõitnud oma hobusega säält läbi ja hobune heitnud oma tarbetu kraami sinna maha. Sellest tulnud siis ka mägi sinna. Pärast hakanud sääl palju nõgeseid kasvama rammusa koha tõttu ja sellest ka mägi Nõekseaugu.
ERA II 216, 521/2 (12) < Kadrina, Undla v., Võduvere k. < Neeruti as. — K. Viese < Jaan Viese, 46 a. (1939).

258.
[Naelaaugu mägi]
l km Ohepalu külast lääne poole asetseb palju lohke, künkaid ning kuristikke. Rahvasuu räägib, et need olevat tekkinud Kalevipoja läbisõidul, hobuseraua naelte asemest. Seda hüütakse praegu Naelaaugu mäeks.
ERA II 216, 633 (l) < Kadrina, Vohnja v., Ohepalu k. — E. Kuldoja < Jaan Kuldoja, 49 a. (1939).

259.
[Kalevipoja hobuse jäljed]
Kalevipoja hobuse jäljed asuvad seega Mõisamaa küla Siimu talu endisel heinamaal, Väike-Maarjast 7 km (Mõisamaa külast 4 km). Praegu on siin kuusemets. Kasvab ka üksikuid kiduravõitu lehtpuid. Suuremate kuuskede vanus on üle 50 aasta.
EKRK I 2, 363/6 < Väike-Maarja raj., Mõisamaa k. — A. Riis (1951). Vt. ka: F. J. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben d. Ehsten, lk. 422.

------------------------------------------------------------------------------------------
1 I jälg (kõige põhjapoolsem) — koonusekujuline auk, umb. 120 cm sügav, läbimõõt umb. 5 m. Augus kasvab tihe sammal ning ka kuuski.
II jälg — on I-st lõuna pool ja veidi paremal. I ja II jälje vahemaa on umb. 4 m. Augu äärel kasvab samuti vanu kuuski, keskel kaheharuline paju. Augu lõunapoolsem äär on kõrgem. Augu sügavus on umb. 170 cm, laius umb. 7 m. Augu äärel on ka vanu puukände, augus kasvab paks sammal.
III jälg — umb. 9 m lõuna poole. Samuti sammaldunud, sisemus tühi. Äärel kasvab vanemaid ja nooremaid kuuski. Sügavus umb. 160 cm, läbimõõt umb. 6 m.
IV jälg — umb. 3 m edela poole. Peagu samasugune kui eelmine.
V jälg — umb. 12 m kagu poole. Madalam ja eelmisest pisut laiem.
VI jälg — umb. 11 m lõuna poole. Võrdlemisi kinni kasvanud madal auk.
VII jälg — umb. 2 m lõuna poole. Sügavus umb. 1,5 m, läbimõõt umb. 6 m.
VIII jälg — umb. 3 m kagu poole. Võrdlemisi kinni kasvanud, augus kasvab suur hein.
IX jälg — umb. 16 m kagu poole. Sarnaneb eelmisele.
X jälg — umb. 12 m edela poole. Peagu kinni kasvanud.
XI jälg — umb. l m edela poole. Sügavus umb. 50 cm, laius umb. 3 m.
XII jälg — umb. 3 m edela poole. Sügavus umb. 30—40 cm.
XIII jälg — umb. 5 m lääne poole. Sügavus umb. 30 cm. Augus kasvab väikesi leppi. — Üleskirjutaja märkus.
---------------------------------------------------------------------------------------

260.
[Kalevipoja hobuse jalajäljed]
Undla vallas Sootaguse küla maal leiduvad mõned paariviisi asetsevad lohtd maapinnas. Need augud esinevad veel ridastikku Saksi vallas ja lähevad kuni Väike-Maarja kihelkonda. Kalevipoeg kündnud Undla soos ja söötnud hobust. Hunt hakanud hobust taga ajama. Hobune jooksnud Undla soost läbi Saksi valla kuni Väike-Maarja kihelkonda Assamalla soht. Hobune olnud seotud kammitsasse, sellest tekkinud hüppamisel paarisaugud. Assamalla soos saanud hunt hobuse kinni ja murdnud maha. Praegu olevat nimetatud soos Kalevipoja hobuse naha ase näha (madalam koht hobusenahakujuline).
ERA II 33, 241 (3) < Kadrina, Undla v., Vandu k. — L. Vilmre < Hans Treial (1931).
Vrd. ka: E 32688 < Väike-Maarja, Küti v., Kulina k. — G. Maasi (1897); E 4759 (2) < Haljala, Vihula v. — T. Lepp-Viikmann (1893); Kalevipoja hobuse jäänused Assamallas, muist. 268; samuti: Kalevipoja jäljed, muist. 242.

261.
[Hobuse jalajäljed Kadrinas ja Väike-Maarjas]
Põldude peal on Kalevipoja hobuse jalajäljed. Meie põllul on kaks jalajälge. Vana-Kubja maal olevat ka. Jäljed olid trehtrikujulised, umb. 1,5 m sügavad, nüüd on nad põldudelt korjatud kive maatasa täis aetud. Neeruti pool on küll hobuse jälgi. Luha tagant heinamaalt algavad ja lähevad ridamisi kuni Neerutini välja.
EKRK I 2, 400 (l) < Väike-Maarja raj., Assamalla k. — A. Riis < Emilie Viili, 67 a. (1951).

262.
[Hobuse jalajäljed]
Kalevipoja hobuse jalaaugud on siin Naraka juures metstes, tulevad seia Veadla poole.
ERA II 38, 330 (2) < Väike-Maarja, Porkun; v., Nurmetu k. < Tõnuvere k. — R. Põldmäe < Joosep Kikerpuu, 83 a. (1931).

263.
[Kalevipoja hobuse jalajäljed]
Vatku mõisa maa peal on üks nõmm. See algab Palmsi Viitna kõrtsi ligidalt, on mitu versta lai. See nõmm on mägine ja aukusid täis. Seal on Kalevipoeg ratsahobusega sõitnud. Need peavad hobuse jalaaugud olema. Viitna kõrtsi ligidal on kaks järve. Need peavad [Kalevipoja] hobuse piherdamise kohad olema.
E 6788/9 (3) < Haljala, Vihula v., Metsiku k. — D. Pruhl (1889). Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 15—16 (15). Vrd. muist. 266.

264.
[Kalevipoja hobuse jalajäljed]
Simunast Laiuse poole tulla on tee ääres paaris suured augud, kaunis palju ja kõik reas. Rahvas räägib, et Kalevipoeg oma hobusega sealt kord läbi on läinud ja need siis hobuse jäljed olevat. Selli juures Tagametsa krundi peal on metsa üks pikergune lohk jäänud, mille otsad kinni käivad. Rahvas räägib, et Kalevipojal korra kurvad päevad on olnud ja tema siis laulu olema hakkanud tegema. Seal kohas olema ta siis ringi käinud ja laulu teinud. Sealsamas, pool mõisa, pool talu maa peal on Männikjärv, mille Kalevipoeg korra olema kaevanud, kui kuiv aastaaeg olnud. Tema tahtnud sinna päris kaevu kaevata, aga ei tea, mikspärast see töö poolele on jäänd. Need tähendused kirjutasin ma Laiuselt Mart Aumanni käest, Pädekülast. Vahest teavad teised sest rohkem rääkida, aga mul ei olnud võimalik rohkem sellest edasi kuulata.
H III 17, 614/5 < Laiuse, Vaimastvere v., Pädeküla — V. Rosenstrauch < Mart Aumann (1895). Vt. muist. 290.