265. KALEVIPOJA HOBUSE VÄHERDAMISE ASE
Kalevipoja hobuse püherdamise ase
Undla valla järel oleva Sootaguse küla vahel on üks madalik või auk, mis umbes 150 sammu pitk ja umbes 100 sammu lai on. Seal olla ennemuiste Kalevipoeg oma hobust lasknud püherdada. Sellest see madalik ollagi sündinud ja ka oma nime saanud.
E 34679 (7) < Kadrina, Hõbeda v. — A. C. Kivi (1897).
Vt. ka: ERA II 33 239 (2) < Kadrina, Aaspere v., Ahila k. — L. Vilmre < Luik (1931); ERA II 131, 288/9 (467) < Tapa < Kadrina — L. Böckler < Maie Böckler, sünd. 1873 (1936).
Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 15—16 (15).
Vrd. ka: Neeruti künnivaod, muist. 21.3.
266.
[Hobuse püherdamise ase Viitnas]
A.
Palmsi Viitna kõrtsi ligi on üks järv. See peab Kalevipoja hobuse püherdamise ase olema. Sest on see järv sündinud. See järv on Vatku mõisa maa peal männimetsa sees, umbes pool versta Viitna kõrtsist, liivanõmme maas. See järv on umbes pool versta pikk ja paarsada sammu lai.
E 41984 (l) < Haljala, Vihula v., Metsiku k. — D. Pruhl (1901). Vt, ka: E 42560 < Kadrina, Palmse v. — Joh. Sõster (1902). J. Jung, Muinasajateadus III, lk. 156. Vt. muist. 263, 272.
B.
Palmsi Viitnalt lõuna poole on üks nõmm enamiste männimetsaga. See on mägine ja suurte aukudega, see maa peab Kalevipoja hobuse trambitud olema. Hüütakse Vatko mägedeks Vatku mõisa järele, kelle maa peal ta ka on.
E 41984 (2) < Haljala, Vihula v., Metsiku k. — D. Pruhl (1901).