369. VANAPAGANAD TAHAVAD KALEVIPOEGA UPUTADA

[Nõianeitsi tahab Kalevipoega uputada]
(Nõianeitsi tahab magavat Kalevipoega Raudoja kõrtsi ligidal oma loomuliku veega ära uputada.)
Fr. R. Faehlmann, Sagen, lk. 84.
Vt. [Fr. R. Kreutzwald,] Alg-Kalevipoeg X. v-d 32—209; Kalevipoeg XV, v-d 320—413.
Vrd. Lindakivi Jõeperes, muist. 109.

370.
[Vanapaganad tahavad Kalevipoega uputada]
Kange mees olnud [Kalevipoeg]: kui magama heitnud, olnud vakamaa täis. Rüpega veenud ise selle maa, kust sängi omale tegi. Heitnud kord sängi magama, tulnud vanapaganad, tahtnud teda kusega ära uputada. Sest sündind Alatskivile Mõisajärv.
EKnS 32, 2 < Kodavere, Pala v. — L. Kettunen (1911).
Trükitud: M. J. Eisen. Tartumaa muinasjutud, lk. 13—14; O. Loorits, Vanarahva pärimusi 1934, lk. 89—90; 1936, lk. 105. Vt. muist. 369.