376. JÕUDU JA TERVIST ANDVAD VAHENDID SEOSES KALEVIPOJAGA
[Maagiline rohi]
A.
Korra tulnud Kalevipojale kärnad kurjad külge. Küll katsunud mehike nendest lahti saada, aga pole teised, tondid, kangelasest lahkunud. Viimaks siis lasknud Kalevipoeg kaarnal Soomemaale minna ja sealt nõu küsida. Kaarnas see saanud selle sõnumi, et siis võib Kalev kärnadest lahti saada, kui ta ennast täie kuu ajal öösel kolm korda Peipsi järve kastab. Kalevipoeg teinudki nii. Kastnud ennast täie kuu ajal öösel kolm korda Peipsi järve ja kohe lahkunud pahurad. See koht, kuhu Kalevipoeg ennast vette kastnud, olevat talve aegu ka lahti. Sinna uppuda iga kord jää lagunemise aegu palju inimisi ära.
E 29937 (6) < Võnnu, Ahja v. — P. Rootslane < Jaan Valli (1897). Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 13.
B.
(Kalevipoja higist tekivad allikad, mille vesi annab karastust ja kõlbab ka raviks.)
[Fr. R. Kreutzwald,] Alg-Kalevipoeg V. v-d 168 jj. Vt. muist. 210.
377.
[Kalevipoja rammurohi]
A.
Üks mies kuivatand oma heinu Emajõe kaldal. Üks isanda muodi mies tuld tema juure ja ost heinad mihe kääst ära. And hästi hia hinna. Siis käst miest heinad jõkke hästi laiali luopida. Mies täitnud käsku. Kõik heinad läind allavett, aga mõni üksik rohi hakkand vastavett edasi ujuma. Isand korjand nied ära, pand tasku ja läind minema. Pärast arvatud, et sie Villa Ants old, kes sedaviisi omale Kalevipoja ramurohtu korjand. Sellepärast ei ole teda lukud ega rauad kinni pidand. Rohtl enesel piab magus õunahais juures olema.
H II 9, 57) < Haljala — V. Klaas (1891).
B.
Kalevipoja ramurohtst 1
Usk ja jutt
Kalevipojal old niisukene rohi kohe, mis temale kanget ramu and. Sie rohi piab maas kasvama ja kiegi ei tunne seda teiste rohtude hulgast. Siil üksi piab seda rohtu tundma, sest Kalevipoeg olla temale seda õpetand tänuks selle hia nõuandmise vai juhatuse iest, kui tema kurjavaimu kääs kimbus old ja siil põesast hüüdnud: «Sõrvi lauda, sõrvi lauda, kallis Kalevete puega!» Kes nüüd seda rohtu kätte tahab saada, sie piab siilipesa üles otsima ja nii kaua valvama, kui siil pojad tuob. Kui vana siil kord pesast ära läheb omale toitu otsima, siis piab inimene ruttu puegadelle aja ümber tegema pulkadest, mis püsti maa sisse tautud piavad saama, ümber pesa. Siis piab kõik rohi aja äärest ära kisotud saama ja ise jälle ära minema. Kui nüüd siil metsast koju tuleb, ei pääse ta puegade juure. Ta piab mitu korda ümber aja käima ja viimaks metsa tagasi minema. Kui ta jälle tagasi tuleb, piab tal üks rohi suus olema. Selle rohtga lüöb ta aja maha ja läheb puegade juure. Roht jätab ta aga ajamulgu juure maha. Nüüd võib inimene selle roht säält ära tuua. Sie piab üks lai ja kare rohi olema. Selle roht kareda sõrvaga tõmmatakse veike sõrm kõverduse kuhast siestpuolt lõhki ja topitakse sugu rohtu haava sisse. Siis piab käsi väga tugev olema ja lukud ei pia seda kätt ka kinni pidama.
H II 9, 569/71 (3) < Haljala — V. Klaas (1891). Vrd. Võitlus laudade abil ja siili õpetus, muist. 337.
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Seda juttu kuulsin ma ju lapsena Kavastu vallas. Ka Harjumaal elades kuulsin saal rahvasuus ja üleüldse igal puol, kus ma olen eland. Kuulsal vargal Villa Antsul old sie rohi ka tuttav. — Üleskirjutaja märkus.
----------------------------------------------------------------------------