378. NÄHTAVAD OBJEKTID MAAGILISE PÕGENEMISE TULEMUSENA
A.
Kalevi kannupoiss
Kalevi kannupoiss oli kord vanapaganate juures vangis. Ta katsus küll ennast peasta, aga ei saanud. Tema amet oli ühte musta lehma sööta. Kord, kui tema jälle söötma tuli, rääkis ta eneses:
«Kuidas saaksin ma ennast ära peasta?» Lehm kuulis seda ja ütles: «Jõululaupäeva ööse põgeneme ära!» Kui jõuluööse tuli, ütles lehm: «Võta õuest puupinust kolm männioksa, maast kolm tera liiva ja kaevust kolm tilka vett ja tule seie.» Kui poiss seda oli teinud, ütles lehm: «Istu minu selga, hoia need ligivõetud asjad käes ja lähme, sest nüüd on keik kodust ära.» Poiss asus selga ja nüüd läks suure kiirusega edasi. Tüki aja pärast kuulsivad nemad müdinat ja nägid, et saadan oma sellidega nende kannul oli. «Viska oksad maha!» ütles lehm. Kui see oli sündinud, kasvas silmapilk paks mets, mis praegu Tallina ja Haapsalu vahel seisab ja Taevla nõmm hüütakse. Nüüd hüüdis saadan poistele: «Tooge kerved, tooge kerved!» Poisid jooksid kodu, tõid kerved ja varsti oli metsale tee sees ja mindi põgenejaile järele. Sääl viskas poiss lehma käsu peale need kolm liivatera maha ja kohe oli mägi põgenejate ja tagaajajate vahel. Labidad said toodud ja mäest tee läbi kaevetud ja ikka põgenejaile järele tormatud. «Viska veetilgad maha!» ütles lehm. Kui see oli sündinud, siis sai üks suur järv, mida praegust Ülemiste järv hüütakse, ja Tallina linna juures seisab. Küll katsusid saadanad teda tühjaks juua, aga läksid keik enne lõhki, kui järv tühjaks sai. Sest ajast saadik käib iga jõuluööse üks mees järvest väljas küsimas, kas Tallina linn jo valmis on. Kui temale vastatakse — ei ole, siis läheb ära, aga kui üteldakse — valmis, siis uputab linna ära.
H II 36, 389/91 (24) < Vaivara — H. Masing (1893.).
Vt, ka: H II 11, 407/12 (10) < Väike-Maarja — M. Kampmann (1890).
Vrd. muist. 287 A, B.
B.
Suure kivi saamine
Õnniste küla Särje talu väljal on üks suur kivi. Selle kohta teatakse, et Kalevipoeg olla sealt läbi läinud ja visanud taskust ühe liivatera maha, millest hakanud kivi kasvama ja nüüd vanaduspäevil on maailma suur. Pealt täiesti ühetasane. Sinna ümber on nüüd viljapuud istutatud.
ERA II 238, 20/1 (5) < Suure-Jaani, Olustvere v., Mäeküla — A. Peet < Jaak Nanelson, 77 a. (1939).
379.
Kalevipojast
Kalevipoeg olnud Tallinnas ennemuiste tööl. Tahtnud sealt jälle välja minna kord ka oma valda vaatama, aga Vanapagan ei olla teda lasknud. Ta, Vanapagan, olla suure liivamäe sünnitanud Kalevipojale ette. Kalevipoeg hakanud tööle, loopinud labidaga liivamäe laiale. Tuuseldanud liiva laiale, nii et liiva kukkunud kahele poole, vastu Kadaka küla, ja teine poole jälle vastu Liiva kõrtsu. Vanapagan näinud, et see ei aita, viskanud kammi maha, sellest kasvanud paks männamets. Kalevipoeg olla sellestki suure kirvega tee läbi raiunud, nii et praegu veel Raudtalu maantee seda teed mööda käia.
EKnS 37, 28 (2) < Hageri — H. Kanketer (1906).
380.
[Peipsi järve tekkimine]
Paldiski ümbruses ning iseäranis Madise kihelkondas on olnud ju vanast ajast kuulda, et Kalevipoeg olla vanatondi (või sortsi
) nõiaga võidelnud. Vana nõid käinud Kalevipoja järel ja soovinud võitlust. Aga tark õpetanud Kalevipoega ja andnud ühe kuuseoksa ja ühe liivatera ja ühe veetilga. Kui nüüd Kalev läinud, tulnud nõid, ja Kalevi visatud liivaterast sündind mägi. Ja kui nõid ju mäest läbi oli saanud, siis visanud kuuseoksa, ja siis tekkinud suur mets. Ja kui nõid metsast läbi raiunud, visand Kalevipoeg veetilga maha, siis tulnud Peipsi järve sündimine, nii et ta veel meie päevil olemas on. Ja nõid jäänud selle taha maha selleperast, et ta ei ole mitte läbi ei ka üle saanud minna — vesi olnd sügav.
H III 29, 117/8 < Tallinn < Pilistvere, Kõo v. — J. Keller < vanaldase mehe järgi (1901).
Veel: E 41961/3 < Tallinn < Pilistvere, Kõo v. — J. Keller (1901); E 50865/6 < Paistu, Loodi v. ja m. — P. Lensin (1920).
Vt. Järvede tekkimine, muist. 286.