381. KALEVIPOJA VARANDUS

[Kalevipoja varandus Türsamäel]
Ärina metsas Porkuni raja peal on kaks suurt kivi, mida ühte nendest Viru ämmaks kutsutakse, muidu ka veel suuremat teumeeste ämmaks, vähemat teuvaimude äiaks. Viru ämma all pidada nimelt Kalevipoja terve varandus ja tema tööriistad varjul olema. Kalevipoja hobuse kondid ja hobuseriistad pidada aga Assamalla luhas olema. 1909. aasta suvel käidud Soomest üht Türsamäge Väike-Maarja kihelkonnas taga otsimas. Seal mäe peal peab üks suur vöötidega kivi olema ja kolm munasuurust auku seal kivi sees. Viru ämm on küll nõndanimetud Tõrgamäe otsas ja vöödiline on ta küll, aga nimetud kolme kanamuna suurust auku ei ole seal sees. Ka on välk kord sellesse kivisse löönud ja suure tüki küllest maha põrutanud.
EÜS VII 2084 (307) < Väike-Maarja — V. Rosenstrauch < Hans Aberdal, 50 a. (1910).
Vt. E 47611/2 (2) < Simuna < Väike-Maarja, Vao v., Ärina m. — V. Rosenstrauch < M. Õun (1911).
Vrd. muist. 12, 178, 180, 268.

382.
[Kalevipoja kulduur Iisakus]

A.
Rootsi sõja ajal on raha peidetud maasse. 40—50 aastat tagasi on Laane talu krundil olevast allikast kulda ära viidud. Kalevipojal pidi olema matisuurune kulduur, mida ka tema arvatavast kalmust on otsitud.
A. Amandus, Iisaku kihelkonna suulist ajaloolist traditsiooni, 1932, lk. 36.

B.
Kivinõmmes, siit Vasknarva poole, pidi olema Kalevipoja haud. Selles pidi olema tünder kulda ja Kalevipoja kulduur. Kes seda hauda lahti kaevama läks, see suri järgmisel aastal.
KKI 20, 105 (l) Jõhvi raj., Kuremäe, Sootaga k. — H. Kihno ja L. Raudsep < Joosep Maukin, 89 a. (1955).
Vt. ka: Kalevipoja haud. muist. 345, 346.

383.
[Rahatüli Kalevipoja lingukivi juures]
Kord tulnud Haeska külas elutsev Andruse Jüri, hüüdnimega Suur Jüri, Sinalepa mõisast kodu poole, käes olnud härjaike. Oli seal kündmas olnud. Härjad olid ikke ära purustanud, nüüd pidi selle asemele kodus uue tegema. Tema tee läinud küla põllul asuva Kalevipoja lingukivi juurest läbi. Eemalt näinud tema, et kivi juures põleb tulukene. Tema arvanud, et küla poisid-tüdrukud teevad lõket kivi juures. Saanud aga lähemale, näinud, et see pole mingisugune lõkketuli, vaid hoopis muud. Pole puid olnud. Leek tõusnud otsekui maa seest ülese. Rahaauk, mõtelnud tema. Oli ju kuulnud, et sellisel korral tuleb midagi raudasja tulle visata, aga temal pole muud käes olnud kui puust härjaike. Mõelnud, viskan õige selle tulese, teeb mis teeb, ja visanudki. Aga mis siis sündinud! Käinud kõrvalukustav pauk ja tulest pole enam märkigi järel olnud. Teisel päeval sealt mööda minnes leidnud ta sealt kohalt, kus õhtul tuli põlenud, neli kahekümnekopikalist vaskraha. Oleks raudasja visanud, oleks kõik raha august kätte saanud, aga et puust eseme viskas, siis pole rohkem saanud. Visatud ikkest pole aga mingisuguseid jäänuseid järel olnud. Ka peale seda pole keegi tuld seal näinud.
ERA II 115, 437/8 (26) < Martna khk. ja v., Haeska k. — A. Isberg (1935). Vrd. Kivi lammast murdva hundi pihta, muist. 12.

384.
[Kalevipoja varandus Pataka mäel]
Oru vallas Vedra külas Pataka mäel on üks suur kibi , kellest poole Kalevipoeg omal ajal, kui Haapsallu lossitorni oli ehitatud, ära kiskund ja lossitorni maha tahtnud visata. Tal jalg libisend lehma s[ita]lasu sisse ja kibi läind Võnnu saarele, kus ta praegust koa veel on. Pataka mäel oleva kibi all on rahvajutu järele seitse härjasarvetäit hõbedat. Kätte võib selle sealt soada, kui võtta uueaasta öösi kaks musta pulli ja rakendada need köie otsas kibi ette seitsme seasõrga sõlmiga, siis kibi tuleb koha pealt ära ja hõbeda saab see kange mees omale.
[---]
ERA II 223, 516/7 (34) <Tallinn < Lääne-Nigula, Oru v., Vedra k. — V. Ükskask< Villem Erisalu, 25 a. (1939).
Vrd. Võnnu kivi, muist. 2, 25; Kalevipoeg viskab Haapsalu lossikiriku pihta, muist.

385.
[Kalevipoja kuldader]
Vanarahva suus liigub jutt, et Vana-Karistes (Halliste khk.) oleva Meelimäe sees pidada kuldader varjul olema, mis Kalevipoja oma olla. Mõned ütlevad jälle, et see kuldader olla Rootsist seia toodud ja ära peidetud, mis nüüd raske ülesse leida olevat.
E 47413 (3) < Saarde — J. P. Sõggel (1910).

386.
[Uduallikas]

A.
Kord oli Kalevipoeg suurt rahakasti kandnud, ja et tal olnud vaenlase vastu minek, siis jätnud ta rahakasti Uduallika küla alla Uduallikasse, kus paergu suur allikas on. Ja et ju mitmed mehed seda uurimas on käinud, näitab nagu luule välja. Aga vale, seal on tõesti raha, kui aga ka võiks teada, kus kohal see peaks just olema. Ja kui Kalevipoeg sõjast ära on tulnud, siis on ta otsinud, aga seda kohta ei ole leidnud. Ja nüüd sellepärast on see raha paergu seal veel leidmata.
E 25294 < Pilistvere, Kõo v. — J. Keller (1896).

B.
Uduallikasse olevat peidetud Kalevipoja hõberiistad. Saksad käinud neid seal otsimas, kuid kätte pole saanud. Küll olevat nad sealt leidnud rahasid. Sama allikas polevat enam endise koha peal, vaid olevat ära liikunud. Ka olevat enne kasvanud kased ümber allika. (Need olevat sinna istutatud.) Kaskede külge olevat seotud siidilinte.
ERA II 240, 202 (32) < Pilistvere, Kõo v., Kirivere k. — M. Mõtuste < Kai Söödor, 76 a. (1939).

387.
[Vanapagana varandus Jaaniorus]
Kalevipoeg toonud Vanapagana varanduse ära ja matnud ta Reasvere küla väljale Jaaniorgu maha. Kes seda välja tahab kaevata, peab neljapääva öösse ilma ühegi terariistata sinna kaevama minema. Tänini ei ole keegi seda julgenud.
E 41960 < Laiuse, Laius-Tähkvere v., Reasvere m. — J. Remmelg (1901).

388.
[Varandus Traksimäel]
Luua mõisa järele seisab Traksimägi, kus Kalevipoja säng on. Unes näidatud ühele mehele, et vanakuu esimese neljapäeva öösel mingu Traksimäele suure männa juurde (mänd kasvab praegu). Kaevagu lõuna poolt männa juurte alla, senni kui kivi vastu tuleb, veeretagu kivi kõrvale, siis on üks pott raha täis, nähtaval, aga mitte kartma ei pea, mis nägema saab, vaid pangu südiste vastu, siis saab raha omale. Mees läinud ja kaevanud, kuni kivi vastu tulnud, veeretanud kõrvale, rahapott olnud näha. Seda august välja tõsta tahtes hakkanud madusid kui pihu ja põrmu poti alt välja tulema, ise kõik koledasti susisedes, ja tükkinud mehele kallale. Küll lahminud ta madusid surnuks, aga uusi tulnud veel palju rohkem juurde. Mehel tulnud hirm peale, ja värinad käinud üle ihu. Viimaks karganud ta august välja, aga seal seisnud üks suur must koer, hirmsasti urisedes ja paljaid hambaid näidates, kallale kippudes. Sellele virutanud mees labidaga vastu pead ja pistnud tulise kiirusega jooksma nii mis jõudnud, kuni kodu. Raha aga jäenud välja võtmata, vist veel praegugi alles, uut väljavõtjat oodates.
EKnS 48 (XXIII) 2/3 (59) < Palamuse, Kuremaa v. — H. Karro < Al. Koppel
E 47009/10 (112) < Palamuse, Kuremaa v. — H. Karro < M. Koppel (1909). Vrd. Luua Kalevipoja säng, muist. 188.

389.
[Kuldmõlad lootsiku all]
Piigastes (Kanepi) Heinasoo [oli] enne järv. Kalevipoeg tahtnud sealt kivilootsikuga üle sõita. Et [järv] väga õhuke, [oli] sõit võimata, lootsik [jäi] põhja kinni. Kalevipoeg pahandunud, pöörnud lootsiku kummuli, jätnud kuldmõlad ja kindad lootsiku alla.
E 54626 — M. J. Eisen.

390.
[Kalevipoja hõbemõladega lootsik Himmusool]
Kalõvipoja nimi om viel rahvasuun alalõ, nimelt selle lugu man tulõp tä ette, kui Kalõvipoig Himmusuud piti loot'skuga sõitse ja teda järves tahtsõ muuta, ja kud'as tä valgõ tullõn hõpõmõla maha visas ja loot'sku kummali pääle kierut, ning sis Riiga sor'tse lahutama läits, kes sääl kaklõma olliva lännu ja kost teda enämb loot'sku perrä tagasi es tulõ.
H II 29. 828 (100) < Kambja, Krüüdneri v. — J. Simos (1888). Vrd. Kalevipoja lootsik, muist. 182; Himmusoo, muist. 300.

391.
[Kalevipoja varandus Voo jões]
Räpina kihelkonnas Voo jões (Räpinast umbes 10 versta vastu voogu) Võu küla all jõe paremal kaldal on suur äkiline kalju, umbes 7 sülda veepinnast kõrge ja 10 sülda pikk. Selle kalju otsast on jõe põhja selgel päevapaistel Kalevipoja raudpeeled näha. See kalju on palju kõrgem olnud, aga Kalevipoeg oli kangast selle kalju pääl kudanud, ja nii kõvaste, et kalju lõhes ja peeled jõkke kukkusivad. Talumehed on sagest proovinud neid peeli välja kiskuda, aga vesi hakkab kohe laenetama ja läheb poriseks, nõnda et peelde kättesaamine võimata on.
E 42558/9 (2) < Räpina — A. Nortots (1902).

392.
[Kalevipoja lootsiku kivi Otepääl]
(Otepääl on koer maa seest hulga raha välja kaapinud. Raha olnud poti sees. Selle talu maa peal on Kalevi lootsiku kivi.) ERM 3, 64 < Kanepi — R. Jaska (1920).