47. KIVID MÕISATE JA LOSSIDE PIHTA
[Vanapagana kivi Malla mõisa pihta]
A.
Malla mõisa väljal on suur kivi. Sellest räägib rahvasuu:
Ühel õhtal nägi Vanapagan Aa rannalt tulekuma, mis Malla mõisa otsmisest aknast välja paistis. Vanapaganal tuli lust kiviga aknast sisse virutada, ta ahmas suure kivi pihku ja viskas. Kivi aga ei ulatanud mitte aknasse, vaid kukkus umbes paarsada sülda mõisast eemale välja pääle, kuhu ta tänapäevani on jäänud.
H II 9, 67 (3) < Viru-Nigula, Malla v. - A. Krikmann (1889). Vrd. muist. 48 A-D.
A.
Malla mõisa läheduses [on] rahnud, mida kurat sinna loopinud, pidades Malla mõisa tulesid hundi silmadeks.
TRÜ geol. kat. SRA III-6-41, 42.
48.
[Kalevipoja kivi Malla mõisa pihta]
A.
Kalevipoja lingukivi
Kord olnud Kalevipoeg Saaremaal ja nähend, et Eesti- vai Virumaale võerad rahvas, mis üle mere sinna olid tuld, hakkasid lossi ehitama. Et aga Saaremaal sel ajal segased ajad olivad olnud, ei ole Kalevipojal võimalik old sealt ära tulla. Ta võttand keige jämedama köie, mis saada on old, tehend
sellest lingu, et seda uut lossi ümber visata, sellega ehitajaid eemale hirmutada ja lossi ära häviteta. Tema teadnud ette ära, et sellest eesti rahva piinamise koht saab. Õnnetuseks lähend aga lingunööri teine haar katki ja kivi kukkund Virumaale mere kalda ligidale maha. Kalevipoja käejälg on selle kivi peale raiutud ja on praeguse Malla mõisa metsas, ja loss, mis Kalevipoeg ümber tahnud visata, peab praegune Malla mõisi olema.
E 48601/2 < Viru-Nigula, Kalvi v., Aseri al. - G. J. Jürjev (1902).
Trükitud: A. Annist, Fr. R. Kreutzwaldi «Kalevipoeg» I, lk. 31-32.
Vrd. muist. 47.
B.
Kalevipoeg olnud Soomest Viru poole teel ja juhtunud selle reisu pääl Malla mõisa tulesid nägema (Malla mõis on kaugele mere pääle näha), mille pääle ta nõuks võtnud mõisat puruks visata. Võtnud siis kivi ja saatnud Viru poole, aga ei trehvanud märki, kivi kukkus veerand versta enne mõisat maha. Vanemad inimesed nimetavad seda kivi Kalevipoja kiviks.
Rannaäärsed elanikud räägivad sõna-sõnalt niisama, aga vaidlevad vastu, et see kivi mitte see ei olla, vaid see, mis Letipää küla lähedal mere ääres on.
E 43725 < Viru-Nigula, Kalvi v., Aseri al. - A. Paaver < Jaan Sobi. Trükitud: A. Annist, Fr. R. Kreutzwaldi «Kalevipoeg» I, lk. 31.
C.
Iiekalda kivid
Kalevipoeg käind korra Soomes, aga taga tuld võerad mehed maale ja hakkand mõisaid ehitama. Kalevipoeg silmand Soomest Kalda mõisat, võttand suure kivi pihusse ja tahand Kalda mõisa ühe hoobiga maa päält ära hävitata. Kivi tuld küll üle mere Kalda mõisa poole, aga kivi ei ole külge käind ja lähend üle mõisa Karivärava ja Torutumme vahele Hiiemääle.
Keige suurem kivi on 2 1/2 sülda kõrge, 4 sülda igapidi. Kalda vallas Illaka külast ½ versta palju kivisid, 3 väga suured.
ERA II 153, 591 (16) < Viru-Nigula - H. Länts.
D.
Kalevipoeg käinud Soomes. Sel ajal hakanud sakslased Viru-Nigulasse Kalda (praegu Malla) mõisat ehitama. Kalevipoeg pole sallinud «oma koha ligidale»1 sakste mõisat. Ta võtnud kivi ja visanud, et uut ehitust purustada. Kivi lennanud üle mõisa ja kukkunud Karjavärava mäe ja Torutumme numme vahele Hiiemäele maha.
Kalevipoeg võtnud veel teise ja kolmanda kivi ja visanud, aga kõik kukkunud sinnasamasse kohta, kus nad veel tänapäevani on. E 42561/2 < Kadrina. Palmse v., - J. Sõster (1902).
49.
[Vanapagana kivi Erra mõisa pihta]
Uguli kivi Lüganuse Purtse-Matka lagendikul.
Korra võtnud Vanapagan sellest käpuga kinni ja tahtnud sellega Ärra [ = Erra] mõisat puruks visata; jätnud aga siiski kivi sinna. Vanapagana käpujälg on praegu veel kivi otsas näha.
E, StK 23, 145 < Lüganuse - A. Tiitsmaa < Aleks. Kallikorm (1924). Vt. ka: E, StK 8, 166 < Viru-Jaagupi - M. Jürna. Vrd. Jälgedega kivid, muist. 128, 133.
50.
[Kivi Kaarepere mõisa pihta]
Kivid
Erakordne suur kivi on Prossa järve ääres põhja pool otsas, lõuna pool küljes.
Vanasti elanud kord Kaarepere mõisas kuri ja halb mõisnik. Rahvas käinud Kalevipojale seda häda kaebamas. Kalevipoeg kuulnud rahva häda ja tahtnud ära hävitada. Ta otsinud paraja lingukivi, läinud oma mäe otsa, pannud kivi lingule ja visanud Kaarepere mõisa suunas. Aga kivi kukkunud enne Kaarepere mõisat maha, Prossa järve äärde. See kivi on praegugi sääl ja püsib tervena alles. Ta on Kaarepere mõisast umbes kilomeetri kaugusel.
ERA II 239, 447 (l) < Äksi, Kaarepere v., Pikkjärve as. - L. Pruus < Ernst Pruus, 49 a. (1939).
Vt. EKRK 14, lIl (16) < Jõgeva raj., Palamuse - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952). Vt. muist. 32.
1 [- - -] Kus on see Kalevipoja «oma koht»? Ei tea kindlaste ütelda, aga arvan, et mitte kaugel nimetatud Malla-Kalda mõisast ja Illara-Iila külast, kus need kivid on. Nimede järele võiks arvata, et Kalevipoja kodu mujal kuskilgi ei ole, kui Kalvi mõisa juures mere ääres ehk natuke maad merest eemal veel Kalda-Malla mõisa ligemal Pada ja Kungla jõgede kenades orgudes. (Kungla on Pada jõe haru. Kungla kuulub ka mõne suus Kongla, aga mitte iialgi Kangla, niikui kaardi peal on.) Tähelepanemise väärt on, et Pada org ja mägi oma iluduse poolest terves Virus ja ka Harjus tuntud on. Siis on Viru-Nigulas tervelt seitse linnamäge, milledest neli Pada jõe kaldal on. - Üleskirjutaja märkus.