Kommentaar
1. KIVID (1—184)
Kõige sagedamini tegeleb Kalevipoeg kividega. Ta esineb kiviviskajana võiduviskamisel, lutsuviskamisel, võitluses huntide ja Vanapagana (sortside)1 vastu, paiskab kive losside, mõisate, linnade ja kirikute ning vaenlaste pihta. Kivide tugevust saavad tunda ka ülbed ja peti-sed talunikud. Mõnikord heidetakse segav kivi tee pealt eest ära, visa-takse märki; või muistend jätab viskamise põhjuse mainimata. Peale selle esineb Kalevipoeg liisuheitjana. Leidub kive, mille on visanud Vanapagan, kelle tegevuses ilmneb Kalevipojale sarnaseid jooni, samal ajal võivad kivid olla Kalevipoja töö segamise tunnistajad Vanapagana poolt. Kalevipoja-ainetega on segunenud hilisemate lisandustega kuradijutud, mis on nii tugevasti liitunud, et neid on raske eraldada. See on üks sektor, kus mõnevõrra piibliaineid on segunenud rahvapäraste Kalevipoja-muistendite hulka. Kurat teeb mõnikord samu töid, mida mujal Kalevipoeg. Seda märkas juba Kreutzwald ning väljendas seda oma «Kalevipoja» eessõnas. (Verhandlungen d. GEG IV, l, lk. X; O. Donner, Kalevipoeg jumalaistarulliselta ja historialliselta kannalta katsottuna. Suomi II 5, lk. 146.) Kivid võivad meenutada Kalevipoja luisku, olla tunnistajaks Kalevipoja mängupaigast jne. Kalevipoja kivideks nimetatakse harilikult silmapaistvalt suuri kive. (RKM II 27, 68 (117) Kodavere — S. Lätt (1949).)
Kalevipoeg esineb ka kivikandjana. Sagedamini kannab kive aga siiski Kalevi naine või Kalevi neitsi (põllekividena), kuid mitte juuksepalmikus (nagu «Kalevipojas»), vaid põlles. Põllest mahavisatud kividest tekib kivivaresid.
Hilisemad seletused (mitte kaugemalt kui 19. sajandi 60ndaist aas-taist) viivad mõne kivi ühendusse Kreutzwaldi nimega.
Paljudel kividel on Kalevipoja hobuse või Kalevipoja enda jäljed. Neid kive on kasutatud ka arstimise otstarbel, haiguste ravimisel. Siin on tegemist ohvrikividega. Hiidude haamrite, kivide ja rahnude viskamised ning neisse jäänud sõrmejäljed on väga populaarsed ka Saksamaal ja mujalgi. (J. Grimm, Deutsche Mythologie, lk. 315—316.)
Eriline rühm loodusobjekte on inimese- või loomakujulised loodus-likud kivirahnud, mida nimetatakse kivistunud inimesteks või loomadeks, nagu Iru ämm või Rihu ämm, s. o. kivistunud naine; Härjakivi, s. o. kivistunud härg. On olemas veel Kalevipoja kivistunud lootsik, tõld ja saabas.
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Sorts on Põhja-Eestis üldiselt nõid, ainult Juurust ja Simunast märgitud paralleelselt Vanapaganat tähistavana. Sorts Vanapagana ja nõia segasigidikuna läheb oluliselt ikkagi tagasi Kreutzwaldile. (Kalevipoeg, XI lugu, v-d 74—148; E. Laugaste, Nõia ja nõiduse nimetusi, lk. 12—13.)
------------------------------------------------------------------------------------------