Kommentaarid
KALEVI POEGADE LIISUKIV1D (88-89)
Liisuheitmine on «Kalevipojas» küllalt suure tähtsusega, rahvasuus on selle kohta ainult lühikesi vihjeid, needki enamasti segatud kirjanduse, esijoones «Kalevipoja» enda mõjuga. Saadjärv Kalevipoja kiviviskamise paigana on aga vägagi populaarne (vt. 9, 16 A, 30 A, B, 73 jt.). Kreutzwald ise kirjutab «Kalevipoja» VIII laulu kommentaarides v. 228 jj. juurde (Verhandlungen d. GEG IV, 3): Noorima poja visatud kivi olevat Saadjärve kaldas, kivi peal veel sõrmejäljedki. Vanasti olevat sellele ohvriande viidud.
On mõeldav, et see on tõesti olnud ohvrikivi. Sageli on Kalevipoja kivid ikka kuidagi seotud ohvrikividega. Üle järve sõidul olevat valitsenud komme visata vette hõbevalget (nagu eeposes ka jutustatakse). Ka siin võib olla tegemist lihtsalt Kalevipoja lingukividega, mis on visatud teiste hiidudega võisteldes. (Vt. Schüdlöffeli artikkel. Inland 1836, vg. 529 jj., siin lk. 70 jj.) Võistu kiviviskamisest räägitakse ka Faehlmanni kõnes (vt. lk. 81). Sama kõne lõpul tuuakse veel esimese venna sõnad, kantud 19. sajandi esimese poole rahvusromantilisest vaimust:
«Wissako mees kiwwi öiete kaugele; tulleb teine, wiskab weel kaugemale. Sest essimenne wiskas tühja tuulde, agga teine jo sihhib ülle essimesse mehhe kiwwi.»
Neil alustel on kujundanud Kreutzwald vastava episoodi ka Alg-Kalevipojas (vt. IV lugu, v-d 458-707 ja Kalevipojas VIII lugu, v-d 222-471).
Kirjandusest veel: Kalevipoeg, Löwe tõlge, lk. 314; V. Miller, Otgoloski finskogo eposa v russkom. Zhurnal ministerstva Narodnogo prosveshenija. Dek.1879, lk 123
Vrd. kommentaar muist. 167 järel.
Veel: E 52609/11 < Rannu, Valguta v. - J. Peterson (1912); muist. 8.
H, Jõgever 2, 121/2 (706) < Kolga-Jaani, Võisiku v. - T. Lepik (1896), muist. 9.
88 B. Variant tundub olevat «Kalevipoja»-eeposest saadud mõjudega. Joone alla viidud värsid pärinevad otseselt eepose tekstist.
«Vasika hanna kakkajate sugust» - vt. «Vastaseotsija» Vi 1 jm.: noormees viskab vasika sabapidi üle jõe ja tunneb, et ta on jõurikas mees, ning läheb vastast otsima.
89 A. Hiljem on H. Länts saatnud veel teise, individuaalse loomingu märke kandva variandi. Kahtlusi äratab Soome kuningas koos oma sõnadega:
«Soomes old kuningas kolme pojaga. Keik old suured, kanged mehed. «Soomet on teile vähe, seie ei või teie kolmekeste kuningateks jääda, aga mul on veel üks maa - Virumaa. Katsuge, kes kivi Virusse saab, selle saadan sinna kuningaks,» ööld neile isa.
Vanemate vendade kivi kukund meresse, aga noorema venna kivi kukund Turbaneeme otsa kaldale, mis sääl näideta.» (ERA II 198, 125/6 (182) < Haljala - H. Länts (1938). ERA II 198, 293-294 (11) < Haljala - H. Länts.)
Kivi Turboneeme küla all, vt. Painuva kivi, muist. 22.