Kommentaarid
LUTSUKIVID (10)
10. Marie Heibergi poolt kirjutatud lühiartikkel Karl Leetbergi Peterburis peetud kõne «Kui pikalt on Kalevipoeg rahva luuletus» vastu. Sisaldab subjektiivseid elemente. Kalevipoja mängudest on rahvapära-seid andmeid äärmiselt kasinalt. G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 76 kõneleb ainult lutsuviskamise tehnikast ja lutsukividest, mis on l jalg laiad, 3 jalga pikad ja 2 tolli paksud.
Fr. R. Kreutzwald ise kujutab noort Kalevipoega:
Loopis merepinnal lutsu,
Korjas kaldalt lutsokiva,
Parajaida paasisida.
(Alg-Kalevipoeg, I lugu, v-d 373—375.)
Muudest mängudest, mida kujutatakse «Kalevipojas», rahvasuu seoses Kalevipojaga ei kõnele.
G. Blumberg kirjeldab ka kurnimängu, rattaviskamist, tiritamme kasvatamist, vägipulga vedamist, saksasaanikeste ja kassimärsikeste tegemist (Quellen und Realien, lk. 76—77), nagu neist kõneldakse ühendu-ses Kalevipoja kasvuajaga ka eepose II loos. Vrd. M. J. Eisen, Kalevi-poja päivilt, lk. 10. Kalevipoja kurniviskamise kohta vt. muist. 162 A. Juhuslik näib olevat lugu kettaviskamisest pajakõrvaga. (ERA II 250, 296 (11) < Kodavere.) Kreutzwaldi arvates toimunud kurniviskamine Läänemaal, õigemini Lääne-Eestis, ja kurnid — kivirahnud — on Nõva mõisa ümbruses. (Kreutzwaldi kirjavahetus II, lk. 263.)
Vägipulga vedamine Vetevaimuga on kujundatud Kreutzwaldi poolt lihtsalt üldtuttava vastava rahvamängu alusel, ilma et muistendid seda muidu Kalevipojaga seoksid (G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 76—77). Ühe kahtlasevõitu teate järgi toimunud Helme khk. Kärstna Kabelimäel vägipulgavedu Kalevipoja ja Vanapagana vahel. (E 48188 < Tarvastu 1912.) Vanapaganaga (al. Vetevaimuga) võidu kiviviskamised on laiemalt tuttavad, Närska mäega seob neid Kreutzwald (vt. G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 50—51). Vt. Kalevipoeg, X lugu, v-d 561, 586, 598—599. Vrd. muist. 3, kommentaar.
Kreutzwald olevat oma nooruses näinud ka Kalevipoja kurnipakke (G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 10, 76; G. M. Santo, Ankündigung der baldigen Erscheinung. Verhandlungen d. GEG III, l, 1k. 88. Teaduslikud tööd, lk. 46. Vrd. ka: Neitsikivid, muist. 99 jj.). Alg-Kalevipoeg, I lugu, v-d 365—368:
Viskas võimsast kurnikaikaid,
Paiskas kurnid kaugeella,
Kus neid praego mitmeskohas
Nähtaval kui kaljo pakud.
Võrdlemisi haruldane on hiline teade Kalevipoja kurnipakkudest [= kurnid], kontamineeritud Kivinõmme Kalevipoja haua muistendiga (vrd.muist.348—352). Need olnud neljakandilised kivid (EKRK I 4, 253 (24) < Jõhvi raj., Kuremäe — A. Rõõm 1954).