Kommentaarid

KOHANIMESID SELETAVAD MUISTENDID (307-317)

Kohanimede tekkimist käsitlevais muistendites on tegemist muistendikujulise rahvaetümoloogiaga. Kahtlemata on neid rohkem, kui antud muistenditüüpides esineb. Nii on Neeruti Sadulamägi tekkinud Kalevipoja hobuse sadulast (muist. 213 C). Neeruti järved hobuse neerudest (muist. 289) jne.
H. A. Schultzi tekst sisaldab palju kohanimede rahvaetümoloogiaid, mida. enamikus tuleb pidada müstifikatsioonideks. (H II 39, 381/93 (523) < Koeru - H. A. Schultz (1892).)
311. Kreutzwald kommenteerib: «Laiwere heisst der Ort, wo das Pferd, von seinem Verfolgern eingeholt, verblutete.» (Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg 1861, lk. 529. Samuti vt. Fr. Kruse, Ur-Geschichte, lk. 180; Alg-Kalevipoeg, V lugu, v. 270 jj.; vt. ka E. Pabst, Bunte Bilder I, lk. 52, allmärkus 5.)
312. Kogu muistendi tõlgitsus tundub olulises osas tagasi minevat Kreutzwaldi «Kalevipojale».
Sellesisulised muistendid on peaaegu eranditult seotud Viru-, Järva- ja Põhja-Tartumaa kohtadega.
313. Avinurme nime tekkimise kohta kirjutab G. Vilberg [= Vilbaste]: «Kord on Peipsi kallastest välja tulnud ja katnud kõik Avinurme veega. Nurmedele jäänud palju hauge (havisid) järele, kui järv jälle oma paika läinud. Sest tulnud siis Avinurme (havinurme).» (G. Vilberg, Kodumaal rännates, lk. 31, joone all.)
vere-lõpuliste kohanimede tekkimise kohta rahvaetümoloogiliselt kirjutab L. Kettunen Kodaverest, vt. muist. 329 F.
Muistendeid kohanimede tekkimisest liivlastel vt. O. Loorits, Livische Märchen- und Sagenvarianten. Sagen nr. 262-275.