Kommentaarid
LINNADE EHITAMINE (318-320)
Kreutzwaldi «Kalevipojas» kõneldakse nelja linna ehitamisest kaitseks vaenlaste vastu. Rahvasuus on meil tegemist etioloogiliste muistenditega, milles tahetakse seletada paljude kivide kuhjumist ühte või teise paika (muist. 318).
318 A. Siin leidub rahvusvaheliselt tuttav motiiv, mis esineb tihti ka kirikute ehitamise puhul (muist. 325): mis päeval ehitatakse, lõhutakse öösel. Nii on lätlastel Smilteni kiriku ehitamisel (Fr. Bienemann, Livländisches Sagenbuch, lk. 108-109). Skandinaavias, näit. Taanis on olemas sama motiiv. (E. T. Kristensen, Danske Sagn III, lk. 51 jj.: Kirker og deres Opbyggelse.)
319. Kreutzwald põimib eeposes Alulinna Kalevipoja tegevusse, sidudes selle Tuuslariga, kuigi rahvasuus Tuuslar selles ühenduses puudub. (Kalevipoeg, Löwe tõlge, lk. 337.) Tüdruku röövimine Kalevipoja poolt Kreutzwaldi ballaadis «Kalews Sohn» meenutab mõnevõrra Tuuslari tegevust Alutaguses (vt. eespool lk. 69-70).
Ka: P. Jordan, Beiträge zur Geographie und Statistik des Gouvernements Ehstland, 1k. 90.
319 A. Kirjeldus on tehtud Kreutzwaldi enda poolt, kasutatud on seda «Kalevipoja» XV loos (v-d 701-738).
Kreutzwaldi teksti saksakeelset referaati vt. Fr. Bienemann, Livländisches Sagenbuch, lk. 96 (120).
Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul 1872. aastal võttis diskussiooni korras sõna keegi Kramer (Cramer), väites, et tema on Aa mõisa ligidalt Alulinnast müüri juurest leidnud hulgaliselt raudrelvi. Osa leiust on saadetud Tallinna, teine osa Narva ajalooseltsile. (Sitzungsberichte d. GEG 1872, lk. 35.) Kreutzwaldi kirjutusele ja «Allotaggasimaa» etümoloogiale ning relvade leiule viitab C. Grewingk. Archäologische Ausflüge. (Sitzungsberichte d. GEG 1886, lk. 162.)
«Alg-Kalevipojas» kujutab Kreutzwald Alulinna (X lugu, v-d 503- 508).
Alulinna arheoloogilist kirjeldust vt. E. Laid, Eesti muinaslinnad, lk 111.
Siin leidub motiiv: mis päeval ehitatakse, lõhutakse öösel (muist. 318 D) - Vanapagan lõhub Kalevipoja ehituse. Vanapagan ju ongi Kalevipoja kõige suuremaks vastaseks. (Vt. ka: EKirj. XVIII (1924), lk. 354; 319 B: lõhkuja nimetamata.) Ka Soomes, eriti kirikute kohta - päeval ehitatu lõhutakse öösel. (M. Haavio, Suomalaisen muinaisrunouden maailma, lk. 293-294.) Liivlastel ehitab hiid lossi. (O. Loorits, Livische Märchen- und Sagenvarianten. Sagen nr. 223.) Kirik päeval ehitatakse, öösel lõhutakse. (Sealsamas, nr. 246.) (Sama, motiiv Saksast vt. Brüder Grimm, Deutsche Sagen I. Zweite Auflage, lk. 234. Vrd. ka muist. 325.)
319 B. Aa mõisa kohta käivat O. Liivi andmeil ka järgmine rahvalaul:
Tundub Aa mõisa
teiste mõisate vahelta.
Pilli hüüab, piitsa plaksub,
nuttu kuulda nurme'alta.
Pill hüüdnud, et peksetavate kisa matta. (EKirj. XVIII (1924), lk. 356.) Ka nende linnade puhul esineb veel populaarne muistendimotiiv sissemüüritud inimestest (muist. 319 E). Siin toimub linna asupaiga määramine härgadega (319 C, D), muidu otsitakse sel kombel kirikute asupaika (muist. 325).
320. Suuresti segatud J. Kõrvi fantaasiast. Samast küsimusest veel Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat VII (1879), lk. 45. Kalevipoeg olevat puhanud Lemmusoo ääres laudade kandmisest, sortsid tunginud talle veskikividega kallale, millele järgnenud lauavõitlus ja siili nõuanne.
Kreutzwaldi järgi toimunud see võitlus aga Tarakveres. (Kalevipoeg 1861, lk. 531.)
Leidub veel paar kahtlasevõitu teadet linnade ehitamise kohta:
Kalevipoeg tahtnud Juusale [Kanepi] linna ehitada, vedanud selleks kive kokku, aga mingil põhjusel jäänud linn ehitamata. (E I 8 (29) < Kanepi - M. J. Eisen < V. Raid.)
Muinasjutt kolmest vennast, kellest noorim valvab isa hauda ning saab selle eest suure tasu, on kohandatud ka Kalevipojale (Aarne, mt. 530 A). Tekstis leidub ilmseid «Kalevipoja» kui teose otsese mõju tunnuseid. (H II 39, 691/3 (676) < Koeru - H. A. Schultz (1892).)
Kreutzwaldi «Alg-Kalevipojas» X lugu, v-d 545-549 kujutatakse veel Jaanilinna (Varbola) ehitamist.
Üksik on järgmine tekst:
«Kuida Tallinnat ehitatud.
Kalevipoeg tahtnud linna ehitada. Selleks valinud ta mere äärde ilusa koha välja, kuhu linna ehitus pidi saama ette võetud. Kõige eesmalt aetud linna piirid. Et piiri ajamisega mitte segamine minna, laotanud Kalevipoeg hobuse naha maa pääle, tagunud tikud hobuse naha äärt mööda maa sisse ja selle ringi sisse hakanud ta siis linna ehitama.
Sellest ehitatud linnast saanudki Tallinna, millel praegu veel olla hobuse naha moodiline plaan tunda.» (ERA II 113, 51/2 (24) < Saarde (1930).)