Kommentaar
VÕITLUS LAUDADE ABIL JA SIILI ÕPETUS (337)
Võitlus laudadega vanapagana(te) vastu koos siili õpetusega moodustab kõige populaarsema muistendi ning on tuttav Kalevipoja-muistendite klassikalisel alal Lääne-Virumaal ja Põhja-Tartumaal. Siin on tegemist Kalevipoja võitlusega, aga ühtaegu ka Kalevipoja suure jõu näitamisega. Siingi on Kalevipoeg jäänud hiiuks, keda targaks peetud loom - siil - õpetab. Üldiselt on see muistend ka väljakujundatum ning ligineb muinasjutule muistendilise lõpuga siili kasukasaamise kohta. Lood, mis kõnelevad ainult siili kasukasaamisest Kalevipojalt, kuuluvad framentaarsete või lihtsalt lühenenud teisendite hulka.
Mõnes variandis kujutatakse ka siili tekkimist rotist selle läbi, et talle lastakse saada selga okaskasukas.
Leidub ka mõningaid hilisemaid ebaloogilisi väärendusi: Siil õpetab Kalevipoega servi lööma. Kalevipoeg kutsub ette tegema, muidu ei oska. Siil põhjendab oma mittetulekut alastiolekuga, Kalevipoeg annab oma kuuehõlma ümber. Sellest ajast pärinebki siili okaskasukas. (E 41936 < Kursi - H. Meerits (1901).) Kellegi inimese hääl selja tagant õpetab servi laudu lööma. (KKI 12, 169/70 (15) < Simuna - V. Murumaa (1950).)
Kalevipoja võitlus Vanapaganaga siis, kui ta tuli, kakssada saelauda seljas, olevat toimunud Palamuse (mõeldud vist Kassinurme) sängi ligidal. Tekst on segane. (E 54624 < M. J. Eisen.)
Ulatusliku episoodi kujundab Kreutzwald lauavõitluse ja siili õpetuse muistendist «Kalevipojas». (Vt. Alg-Kalevipoeg, VIII lugu, v-d 65-260; Kalevipoeg, XII lugu, v-d 65-273.) Võitlus toimub Tarakvere mõisa ligidal (Alg-Kalevipoeg, VIII lugu, v-d 60-64. Vt. ka: Fr. R. Kreutzwald, Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust, lk. 38-39; Mönni sönna Eestirahva eesvannemattest. Perno Postimees 19. I 1866, nr. 3, lk. 18). Sama aine lastele lugemiseks ümber töötatud: B. Rutus, Lugu Kalevipojast. Lasteleht 1930, nr. 6, lk. 92-93.
Siili-loost vt. veel: A. Aarne, Estnische Märchen- und Sagenvarianten. Ursprungssagen 44: Kalevipoeg annab siilile kasuka. A. Annist käsitleb seda koos «Vastaseotsijaga» muinasjuttude all. (A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 96 jj.)
M. J. Eisen, Tartumaa Muinasjutud, lk. 6; Fr. Kruse, Ur-Geschichte, lk. 178-179.
Siilist eesti mütoloogias: M. J. Eisen. Eesti vana usk, lk. 228.
337 D. Turje keldri viinaallika puhul on tegemist ohvriallikaga. (M. J. Eisen, Esivanemate ohverdamised, lk. 59.) Viinaallikaist ohvri-allikatena vt. ka: Holzmayer, Osiliana II, lk. 29.
337 D, E. M. J. Eisen, Teised Vanapagana jutud, lk. 63-65;
Turje kelder on Vanapagana kõrts.
337 P. Vrd. Kreutzwaldi muinasjutt «Härjapõlvlaste riid». Fr. R.
Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud. Teosed (1953), lk. 173-177.
Täiendavaid variante:
1. J. Kõrv, Eesti-rahva muiste-jutud ja vanad-kõned, lk. 34-36.
2. G. Stein, Über estnische Sagen und Bräuche. Sitzungsberichte d. GEG 1886, lk. 46-52.
3. M. J. Eisen, Vahepalukesed, lk. 93.
4. M. J. Eisen, Teised kodused jutud, lk. 10-12: Kalevipoja haud.
5. E 38351/2 < Haljala - A. C. Kivi (1899).
6. ERA II 13, 234/5 (4) < Simuna - R. Viidalepp (1929): Veskite ehitamine.
7. E 42063/5 < Simuna - V. Rosenstrauch (1901).
8. KKI 12, 239 (6) < Simuna - Ü. Tedre (1950).
9. ERA II 38, 330/1 (4) < Väike-Maarja - R. Põldmäe (1931).
10. ERA II 38, 407/12 < Viru-Jaagupi - R. Põldmäe (193l): Vastaseotsija.
11. H III 17, 65/72 < Haljala - V. Klaas 1894: Vastaseotsija.
12. ERA II 37, 265 (18) < Jõhvi - R. Põldmäe (1931). - Fragment.
13. EKRK I 11, 188 (4) < Iisaku, Mäetaguse - M. Tiitsmaa (1955).
14. H II 36, 703/5 (60) < Vaivara - J. Sildus (1893).
15. E 8301/2 (2) < Rakvere - J. Lilienbach (1892).
16. EÜS X 2735 (336) < Kadrina - K. Viljak ja V. Rosenstrauch (1913).
17. H II 39, 698/703 (679) < Koeru - H. A. Schultz (1893). - Individuaalsete paisutustega.
18. H II 13, 450/4 (3) < Koeru - H..A. Schultz (1890).
19. H II 39, 703/4 (680) < Koeru - H. A. Schultz (1893). Vrd. Alatskivi Kalevipoja säng, muist. 190.
20. E 46764/9 (16) < Järva-Jaani - V. Rosenstrauch (1909).
21. H II 57, 512/4 (10) < Järva-Jaani - A. Rehberg (1896).
22. EÜS VIII 693 (276) < Peetri - P. Penna ja V. Rosenstrauch
(1911).
23. E 2251/9 (91) < Risti, Nõva v. - J. Holtz (1892). - Ainult osalt rahvapärane.
24. EÜS VIII 2449/50 (4) < Kuusalu - K. Viljak ja G. Vilberg
(1912).
25. ERA II 18, 121 (l) < Jõelähtme - R: Põldmäe (1929).
26. ERA II 18, 425 (3) < Harju-Jaani - R. Põldmäe <1929).
27. ERA II 19, 104/6 (2) < Kose - R. Põldmäe (1929).
28. H II 2, 699 < Vigala - K. Liedenberg (1889).
29. E 47404/5 < Saarde - H. Kuningas (1910).
30. E 41975/6 (l) < Halliste - J. P. Sõggel (1901).
31. E 48186/7 < Tarvastu - J. Müür (1912).
32. ERA II 192, 695 (23) < Viljandi - L. Takk (1938).
33. E 48104/5 < Torma - M. Sild (1911): Linnade ehitamine, muist. 318-320.
34. ERA II 30, 81/2 (31) < Torma - P. Ariste (1930).
35. ERA II 135, 64 (18) < Torma - M. Särg (1936): Kuivlodu, muist. 116.
36. E 46058/9 (2) < Laiuse - V. Rosenstrauch (1907): Mägede ja orgude tekkimine, muist. 229-239.
37. H, Gr. Qu 419/20 (4) < Tartu-Maarja - P. Birkenthal (1888).
38. H II 29, 409/12 (2) < Tartu-Maarja - Lõhmusmägi (1890).
39. H III 8, 179/183 (1) < Maarja-Magdaleena - K. Puus (1888).
40. E 50638/9 < Kambja - P. Lensin (1910).
41. E 42236/8 < Vastseliina - P. Lensin (1902). - Fantaseering, pakub siiski mõnevõrra huvi.
42. H II 45, 341/5 (l) < Oudova < Põlva - J. Tamm (1891).
43. H I 9, 567/9 (56) < A. Suurkask (1898).
44. E 52746 < M. J. Eisen, - Fragment.
45. Veske 3, 631/2. 46. Veske 3, 651/3.
47. K. Must, Kuuldelisi murdetekste Kolga-Jaanist Leie külast 1935. MT 163, lk. 81/82.