Kommentar

KALEVIPOJA JALGADE RAIUMINE (340-344)

Vrd. muist. 357-360
Kalevipoja surma kohta on kaks versiooni: l) tema jalad raiutakse vaenlaste poolt, kui ta a) väsimuse tõttu uinub või b) kui ta kummardub jõest vett jooma; pärast surma maetakse ta maha (muist. 352-356); 2) ta jääb kinni põrgu väravasse (muist. 357-360). Siia on liidetud muistendid Kalevipoja haua ja varanduse kohta; kust pilliroog sai kahisema.
Mõõgaga raiutakse Kalevipojal jalad ära ja ta saab nii surma Kuremäel, Kääpa jõel või Võrumaal (muist. 343). Viimasel puhul vrd. Kuningahaud (muist. 356).
Vt. Kalevipoeg XX lugu, v-d 869-950; ka Fr. R. Kreutzwald, Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust, lk. 56-57; Mönni sönna Eestirahva eesvannemattest. Perno Postimees 19. I 1866, nr. 3, lk. 18.
340. M.J.Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I-III, lk. 95-96. (56).
A. Amandus, Iisaku kihelkonnast suulist ajaloolist traditsiooni 1932. a., lk. 31. KM KO: Kalevipoja jalad raiuti maha Kuremäel, mille ta ise Konsu järvest tassinud, jalgadeta läks ta kuni Kivinõmme, kus ta maha kukkus ja kus on praegu tema kalm.
On tähelepandav, et ümbruses leidub rohkesti muistendeid rahaaukudest ja peidetud varandustest.
Vt. ka: l. «Vastaseotsija» T a 4; 2. E 42746 (6) < Torma - J. Moisa (1902); 3. E 26791/4 < Jõhvi - J. Lilienbach (1896); 4. E 26798/9 < Jõhvi - J. Lilienbach (1896); 5. KKI 20, 105/6 (3) < Jõhvi raj. (1955); 6. KKI 20, 107 (10) < Jõhvi raj. (1955).
Vrd. Kalevipoja haud (muist. 345-356).
Esitatud muistendeist jalgade raiumise kohta on teinud kokkuvõtte M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 335.
«Kalevipoja» mõjul kõneleb mõõgast kättemaksjana Kalevipoja süütegude, eriti Saarepiiga hukutamise eest H. A. Schultzi poolt Koerust saadetud variant. (H II 67, 372/3 (9) < Koeru (1893).)
Magava (või võitlusest väsinuna uinunud) Kalevipoja jalgade raiumise kohta on veel veidi romantiseeritud kirjutus V. Dieckhoffilt: Sitzungsberichte d. GEG 1869, lk. 49-51, milles räägitakse eestlaste jumala pojast, ja kadunud priiuse pärast nutetud pisaraist tekib Kontsu järv. Ka muist. 230 B. Ligemalt: A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 84-86.