Kommentaar
KALEVIPOJA HAUD (345-356)
Kalevipoja haua paigaks on enamasti küll Kuremäe ligidus, on aga sisult ka palju erinevusi. Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asetseb Kivinõmme metsas (muist. 348-352).
Selle künka, Kalevipoja haua kohta esitab asjaliku kirjelduse J. Lilienbach 1896. aastal: «Kalevipoja haud on versta 6 Kuremäelt lõuna poole Kivinõmme metsas Pagari mõisa maa peal. [---] Künkal on kraav ümber, mis aja jooksul juba umbe kasvanud, veel vaevalt jalg maad sügav [---] künka kõrgus on jalga 4, põhjapoolsest otsast kõrgem, lõuna poolt madalam. Künka pikkus harja pealt umbes 7 sülda. Põigiti üle künka on küngas pealt ümarik vai kuhjas [---].» (E 26791/4 < Jõhvi (1896). Vrd. ka: E 52530 < Virumaa - R. Avel (1912).) Samu andmeid avaldab ka R. Avel. («Postimees» 1913, nr. 121:
«Veel kord Kalevipoeg Vene valgustuses».)
Lilienbachi andmeid on kasutanud M. J. Eisen artiklis «Kalevipoja surm ja selle teisindid». (Isamaa kalender 1900, lk. 157-160.) Eisen hindab kõrgelt Lilienbachi andmeid.
Uskumus, et Kalevipoja hauas leidub suuri aardeid - paar tündrit kulda -, on elanud kaua rahva hulgas. On võetud ette kaevamisigi, mille tulemusena on leitud hauast suuri küljeluid. (ERA II 125, 412/3 (18) < Iisaku - M. Tarum (1936).)
Peale Kivinõmme nimetatakse Kalevipoja hauaks veel Tallinna Toompead (muist. 355), täiesti juhuslikult Linnutaja mäge (muist. 353) või Kuusalus Oravapõllu heinamaal küngast, mis meenutab kääbast (ERA II 165, 79/80 (60) < Kuusalu - I. Lehesalu (1937)). Kalevipoja haud leiduvat Blumbergi andmetel Võrumaal (muist. 356). Viimastele andmetele on tulnud lisandeid rahvasuust.
345. Vt. ka: KKI 20, 106 (4, 6, 7) < Jõhvi raj. - H. Kihno, L. Raudsep (1955).; KKI 20, 109 (18) < Jõhvi raj. - H. Kihno, L. Raudsep (1955). Hiidude kontidest sakslastel vt. Höttges, lk. 95.
346. Mina-jutustaja ütleb ise end käinud Kalevipoja haual kaevamas ja varandust otsimas:
«Mina oma kälimehega käisin ka üks öösi seal kaevamas. Läksime. Öö oli. Kuuleme - kari tuleb, lehmade kellad selgesti kuulda. Meie tee pealt võssa, et vaatame, kelle omad. Arvasime, et Haavli omad. Haavel oli metskonnast. Viimaks see aga vaikis. Siis aga hakkas üks imelik lind üle Kalevipoja haua lendama ja kraaksus. Meie siis jätsime järele ja tulime tagasi.»
KKI 20, 106 (4) < Jõhvi raj., Kuremäe k/n., Sootaga k. - L. Raudsep ja H. Kihno < J. Mankin (1955).
Enamasti kaevamine lõpebki tulemusteta (KKI 20, 106/107 (6, 7) < Jõhvi raj.), vahel olevat küll raha leitud (KKI 20, 106 (5) < Jõhvi raj.; KKI 20, 121/122 (19) < Jõhvi raj.).
346, 347. Uskumuse kohta Kalevipoja suurest uurist vt. veel KKI 20, 109 (18) < Jõhvi raj.
348. Vaenlased raiuvad lahingust väsinud Kalevipoja jalad põlvini maha siis, kui Kalevipoeg magab. Kalevipoeg roomab põlvedel Kivinõmme, kus sureb. (KKI 20, 105/106 (3) < Jõhvi raj.)
350. Vt. veel KKI 20, 121 (17) < Jõhvi raj. (1955). Ka: Dieckhoff, Sitzungsberichte d. GEG 1869, lk. 49 jj.; Fr. Bienemann, Livländisches Sagenbuch, lk. 97-98 (122).
351. On mõeldav, et eestlaste naabruses elavad venelased hakkasid Kalevipoja hauda nimetama Bogatõrskaja gora, mis hiljem asendati bõliinakangelase nimetusega Dobrõnja. (Vrd. Dobrõnja. A. M. Astahova, Bõlina Severa II, lk. 472 jj.) Ei ole vist kahtlust, et siin on tegemist vene rahvaluule mõjudega, kusjuures venelased on andnud eesti kangelasega seotud kohale oma nime. Millal ja millisel teel see on toimunud, see vajab uurimist. On võimalik, et kohanimi Tobrina (muist. 349) lähtub. kangelase nimest Dobrõnja. Vene ja eesti rahvaluulemotiivide segunemisele, mis avaldub ka Kalevipoja ja Dobrõnja lugude ristumises, on juba varem tähelepanu juhtinud O. Liiv. (O. Liiv, Vene asustusest Alutagusel, lk. 25.)
354. Kalevipoeg näib surnud loomulikku surma. 1954. aastal tehti haua kohta järgmine kirjeldus: Kalevipoja haud asub 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva ja Kivinõmme viiva maantee vahel. Maanteest hauani on umb. 300 m. Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks. Mäel kasvab umb. 100 aasta vanune segamets. Kerakujulise mäe kõrgus ümbritseva maapinnaga võrreldes on umb. 10 m, läbimõõt 200 m. Haud ise on 10 m pikk, 3 m lai. Sõja ajal on mägi täis ehitatud punkreid ja kaevikuid, mistõttu on lõhutud nn. «haud» Kalevipoja mäe läänepoolsel nõlvakul, et seda on raske üles leida isegi kohapealseil elanikel.
Kalevipoja haud ja samuti ka Kalevipoja mägi on kohapeal väga laialdaselt tuntud. (EKRK I 4, 249/50 (17) < Jõhvi raj., Illuka k/n. - A. Rõõm (1954).) Kalevipoja mäe ümbruse kohta vt. veel: E. Rähni, Iisaku-Illuka ooside ala. Eesti Loodus 1959, nr. l, lk. 16-21.
Kirjeldusi Kalevipoja haua kohta.veel EKRK I 4 (mitmel leheküljel).
355. Paralleelina vt. saksa muistendeid: hiidudevahelises kivivõitluses saab hiidude kuningas surma. Ta maetakse mäkke kuldses kirstus, mis on asetatud hõbedasse ja siis raudsesse. (H. Lohre, Märkische Sagen, lk. 72.) Elsassis kutsutakse üht mäetippu hiiu hauaks; sealt kuulukse tasandikule tema kaebusi. (P. Stintzi, Die Sagen des Elsasses, lk. 121; Soome-rootsi materjalile leidub viiteid teoses V. E. V. Wessman, Finlands Svenska Folkdiktning, lk. 67, nr. 577, Soome muistendeid vt. FFC 33, muist. 118**.
356. Alevipoja haud -Kuningakääbas seisab
Suure Pihkva maantee ääres
Põhjapoolsel tee sõrvas
Seisab Alevide kalmo.
Ase praego avalikult,
Ehk kui küngas ammo kadund
Kaimo rahvas tänapääval
Kuninga-kääpaks nimetab.
(Alg-Kalevipoeg, XII lugu, v-d 595-601.)