Kommentaar

8. TAIMENIMED

Muude mitmesuguste maagiliste esemete hulgas on ka Kalevipoja higi. Kalevipoeg higistanud töö juures nii mehiselt, et higitilgad langenud maha tihedasse rohusse, kui väsinud Kalevipoeg kivil istunud. Kalevipoja higitilkade asemele hakanud kasvama karuohakad. Neid leidub praegu kõikjal üle maa, aga mõnes kohas nimetatavat neid silmavee-ohakaiks. Ennemuiste kasvanud karuohakad ikka kivide ümber. (E 51004/5 < Saarde - J. P. Sõggel (1910).) Ainsa omasuguse teatena äratab see veidi kahtlust, kuna Sõggel on tuttav kui fantaasiarikas korrespondent (muist. 375).
373. Vt. veel: M. J. Eisen, Vahepalukesed, lk. 98; M. J. Eisen, Eesti vana usk, lk. 114.
ERA II 14, 531 (22) < Kodavere - P. Ariste (1929); E 42650/3 < Pöide - J. Prooses (1902). A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 70.
374. Kohapeal ei tunta Ibaste mäge, sellenimeline küla leidub küll veidi kõrgemal kohal. Muistend ise on veidi kahtlasevõitu, nagu on selgunud 1957. a. kontrollimistel. (EKRK I 16, 64 (3); EKRK I 16, 65 (l);
EKRK I 16, 68 (3) < Põlva raj. - A. Rõõm ja L. Hainsalu (1957).)
375. Vt. ka: M. J. Eisen, Kalevipoja päivilt, lk. 10; A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 69. Higist eesti mütoloogias vt. veel: M. J..E ise n, Eesti vana usk, lk. 119.