Kommentaar
KALEVIPOJA VARANDUS (381-392)
Muistenditel on mõnesugune sugulus rahaaugumuistenditega ja muistenditega peidetud varandustest. Kalevipoja kivide alt, samuti mitmete ohvrikivide alt on otsitudki peidetud varandusi.
Kalevipoja varanduse kohta veel:
l. ERA II 225, 581/3 (6) < Rapla - K. Hergauk (1939) + Võitlus laudade abil; 2. H II 64, 397/8 (3) < Tartu - A. Kutta (1900);
3. RKM I l, 29 (l) < Põlva (1930/31).
Nähtavasti isiklik fantaasia on loonud variandi, kuidas Vanapagan leiab Kalevipoja peidetud varanduse, mille tahab ära varastada ja kivi peale tuua. Äike lööb kivi pooleks. (E 52528 (174 J < Rõuge - F. Leegen.)
Sõja aegadel varade maassematmine on ajendanud paljude rahaaugumuistendite tekkimist. Sel alusel näib olevat tekkinud ka fantaasia Kalevipoja varade peitmisest. (Vrd. Kreutzwaldi kirjutus «Taevaskäijad. Ajalooline visand». Tõlge ilmunud teoses «Maailm ja mõnda» (1953), lk. 88-89: «Kuna varasemate sõjaootuste ajal rahvas oma varanatukese maasse mattis ja vaeva nägi metsades ja soodes pelgupaiga otsimisega, siis nüüd jäi ta rahulikuks ja jättis varanduste mahamatmise ühes põgenemismõtetega aadlikele.»)
Kalevipoja varanduse kohta veel hiljem saadud muistend V. Vunderlichilt Jõeperes: «Vanasti oli kangelase rahakatel siin Eesjärve kaldal. Kui ta ise kadus, viidi ka katel järve. Keegi mees nägi unes, et ta peab võtma seitse musta kukke, kes aitaksid varanduse välja vedada. Sealjuures tuleb aga sellest pool vaestele anda. Esialgu oli mees varanduse jagamisega nõus, kui aga katel juba paistma hakkas, mõtles mees, et kasulikum on kõik endale jätta. Samas aga oli varandus vees tagasi ning keegi pole seda sealt välja saanud.»
K. Laugaste, V. Metstak, Mitte kirjatarkus, vaid tõeline rahvaluule. Edasi 11. IX 1959, nr. 179, lk. 3.
Selle Kreutzwaldi noorusmaalt leitud muistendi aluselt mõistame paremini ka Kalevipoja varanduse ja selle kättesaamise motiivi kasutamist «Kalevipoja» XX loos. Kalevipoja varanduse kättesaamist kasutab Kreuwald ise vahel ka võrdlusena (näit. Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus III, lk. 466-467).
Kalevipoja suur varandus olevat Reasvere küla väljale Jaani orgu maha maetud. (M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911). lk. 335-336.)
Kalevipoja kuldlaeva kohta Emajõe põhjas vt. muist. 181-183 kommentaar.
Selliste uskumuste aluse] on otsitud Kalevipoja kivide alt raha (muist. 77 jm.).
Varanduste peitmist kujutab Kreutzwald «Kalevipojas» (XX lugu, v-d 71-122).
Hiidude varanduse kohta vt. ka Höttges, lk. 143 jj.
386. Tundub olevat tegemist ohvriallikaga, kaskede külge seotud siidilindid viitavad hiiepuudele. Allikast läinud Kalevipoeg ka põrgusse. (Emyl, Sealt, kust Kalevipoeg põrgus käis. Külaleht 25. X 1930, nr. 4, lk. 3.) Uduallika kohta vt. ka: EKÜ 232i 114.