Kommentaar

12. TUUSLAR

TUUSLAR (397-398) 397, 398. Kreutzwald seletab, et nii nagu soomlaste juures laplasi, nõnda peeti eestlaste juures soomlasi nõidadeks, nimelt Viru rannas ja Alutaguses. Nii kõneldavat lauludes ja jutustustes. Kreutzwaldi arvates (muidugi tõestamata) olevat Virumaal sageli esinev tuuslar (verb tuuseldama) ühendatav soome kohanimega Tuusla. Kreutzwald lisab, et mõne aasta eest Viru-Nigulast üleskirjutatud laulus, milles kujutatakse nõiaelamu ehitust, esinevad järgmised värsid:
Põhjast tullid pobbisejad,
Lane metsast lauso-naised,
Tuulis-sarest tuseltajad
Soomest sola-puhhujad.

Või teises variandis:

Tuuslast tullid tuseldajad,
Tuulis-sarest sajjatajad,
Soomest sola-puhhujad,
Lavvas-sarest lobbisejad.
See Kreutzwaldi teade on kindlasti aluseks olnud tema poolt «Kalevipojas» kujundatud vastavale episoodile (Kalevipoeg, XV lugu, v-d 739-742).
ÕES, SK 137 (1-4) < Võru (1849).
Puht kirjanduse mõjul on kujundatud episood sulgedest sõjameestega (Kalevipoeg, V lugu, v-d 404-424), mis baseerub tõenäoliselt Wareliuse eeskujul.
Nii kirjutab Andreas Warelius artiklis «Beiträge zur Kenntniss Finnlands in ethnographischer Beziehung» alapealkirja «Die Lappen (Lappalaiset)»¹all, kuidas Lapinsvari saarel elas 17. sajandil laplasest rauk, kes vaenlaste rünnaku vastu astus oma elamust välja, haaras põllest peotäie sulgi ja puhus need õhku. Suled muutusid sõjameesteks, kes saare ümber piirasid ja vaenlaste sissetungi takistasid (P. Tikkanen). Selle jutustusega sarnane on lugu Satakuntast Laisa Jaagu (Jacob de la Gardie) kohta, kes samuti on sulgedest sõdureid välja nõidunud.2 Laisk Jaak on muidu ka üleloomulikkude võimete, ja omadustega võidukas sõjamees, kes oma laiskuse ja külmaverelisuse ning nutikusega lööb üle koguni vanapagana. (M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 203-204.)
Samas teoses tuuakse ka nimedemäng Lopi ja Lapi, need nimed on andnud Kreutzwald oma välislaenulise muinasjutu tegelastele.3 See on omakorda viide selle kohta, et Kreutzwald on Wareliuse teost mitmeti kasutanud. Wareliuse mainitud kirjutuse tundmisele viitab ka Faehlmanni kiri Kreutzwaldile 28. apr. 1849. (Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad IV, lk. 145-146.)
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Teoses K. E. v. Baer ja G. v. Helmersen, Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches und der angrenzenden Länder Asiens, 1k. 77-214.
2 A. Warelius, Beiträge zur Kenntniss Finnlands in ethnographischer Beziehung, alapealkirja «Die Lappen (Lappalaiset)» all. Teoses K. E. v. Baer ja G. v. Helmersen, Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches und der angrenzenden Länder Asiens, 1k. 77-79. Sulgedest sõjameeste viimist vaenlaste laagri alla on seotud ka Pontus de la Gardie'ga (Eesti rahva ajalugu, lk. 715). Jacob de la Gardie teeb sulgedest sõjamehi. (C. Russwurm, Sagen aus Hapsal, lk. 73-74.) Vt. veel ka: C. Russwurm, Das Schloss zu Hapsal, lk. 81-83. nr. 5, kus viidatakse ka Kalevipoja V loole (v. 409 jj.): Tuuslar teeb sulgedest sõjamehi.
3 Fr.R.Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud. Tallinn 1953, lk. 107-110. E. Laugaste, Kreutzwaldi muinasjutt «Lopi ja Lapi». EKirj. XXXIV (1940), lk. 179-182.
------------------------------------------------------------------------------------------