Kommentaar
C. MUINASJUTT «VASTASEOTSIJA»
Materjal on korrastatud erinevalt muistendeist, korrastamisel on kasutatud Aarne vastavat muinasjututüpoloogiat. (Vt. FFC No. 25.)
Muinasjutt on Kreutzwaldi poolt kasutamist leidnud «Alg-Kalevipojas» (VII lugu, v. 704 jj.) ja «Kalevipojas» (XI lugu, v: 738 jj.): Väikemehe seiklused. Ka: Fr. R. Kreutzwald, Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust, lk. 37-38.
Ta 3. Vrd muist. 363 A.
A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 91-96, 99-112.
Seoses muinasjutuga «Vastaseotsija» leidub muistendiline motiiv, kust tekkisid kiilaspäised: Kalevipoeg kannab meest püksitaskus, kusjuures kõndimise ajal hõõrduvad tal juuksed peast.
Vt. E 52609/11 < Rannu, Valguta v. - J. Peterson < M. Muri (1912).
Ka: l. E 46099/100 (5) < Simuna - V. Rosenstrauch (190
7); 2. H II 45, 341/5 (l) < Oudova < Põlva - J. Tamm (1891) (koos Vastaseotsijaga); 3. H II 57, 512/4 (10) < Järva-Jaani - J. A. Rehberg (1896) (koos Vastaseotsijaga); 4. E 46764/9 (16) < Koeru ja Järva-Jaani - V. Rosenstrauch (1909).
Kalevipoeg kannab kaasas sõjamehi: E 46099/100 (5) < Simuna - V. Rosenstrauch (1907).
Vrd. ka: muist. 8.
Rõveduse põhjendusega soovitati Kreutzwaldil see episood välja jätta, mille vastu Kreutzwald ise energiliselt vaidles. Nii ironiseeris ta: «Oleks muidugi palju poeetilisem ja sentimentaalsem, kui mõlemaid hiiglanoormehi hernesupi söömise asemel laseksime niikaua kuupaistel oma kaugetest armsamatest juttu puhuda, kuni nad (igavuse pärast) magama jääksid, unes aga kuuldavale toodud armuohkamistega oma südant kergendaksid, nõnda et nende vahele paigutatud magajat armuohkamiste tiivul seinast seina loobitaks! Nii meeltülendavalt kui see episood mõne lugejanna meelest kõlakski, ei tohiks see «Kalevipojale» ometi kõlvata,, niisama vähe annaks see meile õige ettekujutuse Kalevipoja ajast.» (Fr. R. Kreutzwald C. Reinthalile 29. V 1859. Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II, lk. 534. Vrd. Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus III, lk. 107, allmärkus l.)
Vastaseotsija kasutamisele «Kalevipojas» on viinud Kreutzwaldi Schüdlöffeli artikkel «Inlandis» (vt. lk. 70). Samuti pärinevad siit herned hiidude kõhus, kuigi rahvapärastes variantides esineb seda harva (Pä 4), pigem küll hernepõhk, nagu Schüdlöffelilgi (vrd. Vi 13). Samas Schüdlöffeli variandis esinevad ka hiiud veskikividega, kes astuvad Kalevipojaga vastaseotsijat taga ajades kokku. «Kalevipojas» kasutab Kreutzwald võitlust veskikividega lahus «Vastaseotsijast», vt. ka Schultz- Bertram, Esthnische Sagen, lk. 103.
Lühike «Vastaseotsija» teisendite sisu tutvustus ilmus 1922. a. M. Salaku raamatukeses «Kalevipoeg ja Kalevala», lk. 28, arvatavasti siiski M. J. Eiseni järgi.
Peale muinasjutu «Vastaseotsija», milles esineb tegelasena ka Kalevipoeg, on Kreutzwald kasutanud eeposes muidki muinasjutte hiidudest, mis polegi seotud Kalevipojaga, nagu X loos muinasjutt tsüklist «Kaval Ants ja Vanapagan», jõe sulgemise (või järve kokkunöörimise) teema (Aarne, mt. 1045). Kreutzwaldi versioonis pressib Alevipoeg jõe sulgemise ettekäändel Vetevaimult välja kogu tema kulla. (Kalevipoeg, X lugu, v-d 186-325.) Kinnitust nende materjalide kasutamise kohta Kreutzwaldi poolt vt. Fr. R. Kreutzwaldi ja K. Ruudi vestlus. (K. Ruut, Mis teab Helme rahvas Kalevipojast? Eesti Kultura II, lk. 255.)
Selgituseks vt. järgmine selleteemaline näide:
Nööritegemine
Hans teinud kord järve ääres nööri. Vanapagan küsima: «Hans, mis sa teed?» Hans kostnud: «Teen nööri ja tahan sellega järve kokku kiskuda.» Vanapagan paluma: «Pai Hans, ära kisu järve kokku, see on minu elukorter, kuhu siis mina elama lähen!» Ei Hans jäta nööri tegemist. Nüüd lubanud vanapagan Hansule, kui ta mitte järve kokku ei kisu, kaapkübaratäie kulda. Hans olnud sellega rahul.
Vanapagan hakanud kulda kübarasse kandma. Hans aga lõiganud kübara põhjale augu sisse, kaevanud suure haua maa sisse ja pannud kübara haua peale. Vanapagan kannud kõik oma kullavara kübarasse, aga kübar ei saanud täis. Ta läinud säält järvest ära, sest et oma lubamist täita ei jõudnud.
E 10868/9 (6) - Helme - J. Karu (1894).
Teise näitena vt. «Võrtsjärve äraviimine» (M. J. Eisen, Teised Vanapagana jutud, lk. 3-4. J. Reinvald Narvast): Hans teeb viisupaelu, ütleb Vanapaganale, et tahab Võrtsjärve ära viia, pressides sellega välja kolm tündrit kulda.