Kommentaarid
KIVID MÕISATE JA LOSSIDE PIHTA (47-50)
Kiviviskamised on seotud kõige ulatuslikumalt Malla mõisaga. Kive viskab aga Kalevipoja kõrval (48) ka Vanapagan (47). See õigustabki eri numeratsiooni kasutamist. Viimane näib olevat algupärasem. Vanapagan viskab ka Erra mõisa pihta (49). Vahel viskab Vanapagan hundi silmade pähe (47 B). Sisemaa mõisatest viskab Kalevipoeg Kaarepere mõisa pihta, kus elab kuri mõisnik (50). Üldse on suunatud mitmed variandid vaenulikkude kurnajate vastu (48 A). Tihti on viskamise põhjuseks ka tulede nägemine.
Vt. ka M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 333.
47. Traditsioon, et Malla mõisa pihta viskas kivi Vanapagan, on jätkunud tänapäevani. Nii kirjutati 1956. a. üles järgmine muistend:
«Malla sigala juures põllu peal on suured kivid. Kalvist Vanapagan tahtnud visata.» (EKRK I 13, 195 (50) < Rakvere raj., Iila k. - M. Joamets < A. Mäe (1956).)
48. M. J. Eisen, Vahepalukesed, lk. 102. Hiljem on saadud veel kaks üleskirjutust Kalevipoja kiviviskamise kohta Malla mõisa pihta.
Esimene kõneleb kahest kivist: «Kiidas on kaks suurt kivi. Kalevipoeg tahtnud Malla mõisa pihta visata, aga kukkusid maha. Need kivid olevat praegugi Kiidas - 2 suurt kivi.» (EKRK I 13, 156 (49) < Rakvere raj., Kuura k. - M. Joamets < S. Ots (1956).)
Teine kõneleb ühest, eri kohas asetsevast kivist, nn. Ehalkivist. «Ehalkivi asetseb mere ääres. Selle kivi olevat Kalevipoeg linguga tahtnud Malla mõisa aknast sisse visata, aga kukkunud maha. Teine kivi olevat kusagil Malla juures. Ehalkiviks kutsutakse sellepärast, et päike läheb umbes sel kohal looja. Kivi asetseb täiesti mere ääres Kunda-Letipää tee lähedal.» (EKRK I 13, 158 (53) < Rakvere raj., Letipää k. - M. Joamets (1956).)
48 C, D. M. J. Eisen, Kalevipoja esi-isad, lk. 51; M. J. Eisen, Kodupoolist, lk. 126-127.
Saksamaal viskab hiid esimese kivi mööda, olles halvasti sihtinud, teise aga liiga nõrgalt, kivi kukub varem maha. Kivil on viis sõrmejälge. (W. Neuhaus. Sagen und Schwanke aus dem Kreise Hersfeld, lk. 10-11.)
50. M. J. Eisen, Kalevipoja esi-isad, lk. 50. «Palamuse kõige suurem rändrahn on «Kalevipoja kivi» Prossa järve looderannal (ümbermõõt umbes 25 m, maapealse osa kõrgus 2 m).» (Palamuse kihelkond, lk. 13.)