Harjumaa l.
Kalevipojast kuulsin hiljuti veikese lookese. Ta läinud kord merest läbi Soomemaale ja võtnud ühe karjapoisi kaasa, kellele oma püksitaskus aset annud. Kui ta juba kesk lahet saanud, küsinud Kalevipoeg karjapoisilt: «Kas on ka hea olla?» Poiss vastanud: «Muidu oleks küll hea, aga paha põhjatuul puhub vahetevahel väga valjuste.» Kalevipoeg, selle üteluse üle pahane, kiskunud ühe oma ihukarva ja peksnud poissi sellega, nii et see suures valus kisendanud.
H II 40, 450/1 (21) < Kuusalu, Koitjärve v. - J. Ploomipuu ja H. Rebane (1891).
Harjumaa 2.
Mees Kalevipoja püksis
Kalevipoeg tulnud ülevalt maa poolt, mitme palgi lauad seljas. Üks mees jooksnud kõigest hingest vanapaganate eest ära, kes tema kallale kippunud. Ta jõudnud Kalevipoja juurde ja palunud temalt varju. Kalevipojal pole muud varjulist kohta olnud, kui käskinud meest oma püksireide pugeda. Nii suur ja kange oli Kalevipoeg. Vanapaganad jõudnud Kalevipoja juurde ja küsinud, kas tema meest on näinud. Kalevipoeg vastanud: «Mees on minu püksireies,» ja visanud sellejuures kõik lauad vanapaganate peale, kes nende alla ära surnud, pihuks ja puruks läinud. Mees tulnud siis püksist välja. Kalevipoeg küsinud mehelt: «Kas oli ka hüä olla?» Mees vastanud: «Muidu oli hüä küll, aga sidahais taht tappa.» Mees peasnud ära ja läinud edasi. Kalevipoeg korjanud lauad jälle maast üles ja sammunud mere poole.
EÜS VIII 2449/50 (4) < Kuusalu, Kolga v., Tapurla k. - K. Viljak ja G. Vilberg < Mai Kravtsov (1912).
Harjumaa 3.
Mees Kalevipoja püksis
Kalevipoeg tulnud ülevalt maa poolt, mitme palgi lauad seljas. Tee peal jooksnud üks mees kõigest hingest vanapaganate eest ära, kes tema kallale kippunud. Kui ta Kalevipoja juurde jõudnud, palunud ka tema käest varju. Kalevipojal ei ole muud varjupaika olnud, kui käskinud oma püksireide pugeda. Vanapaganad tulnud Kalevipoja juurde. Kalevipoeg visanud kõik lauad vanapaganate peale, kes siis kõik otsa, pihuks ja puruks saanud. Nii suur ja kange oli Kalevipoeg. Peale selle tulnud mees Kalevipoja püksest välja. Kalevipoeg küsinud mehelt: «Kas oli ka hüä olla?» Mees vastanud: «Muidu oli hüä küll, aga sidahais taht tappa.»
E 48274 < Kuusalu, Kolga v., Tapurla k. - G. Vilberg < Mai Kravtsov (1913).
Harjumaa 4.
Poiss läind karja. Vanatondi kari olnud teisel pool jõge. Ta vär'ss tulnud poisi karja hulka. Poiss võtnud härja sabast kinni ja visand üle jõe vanatondi karja tagasi. Poiss hakand pidama end tugevaks meheks, läind välja vastast otsima. Leidnud metsast maja, astund sisse. See olnud vanatondi maja. Kolm poega tulnud õhtul töölt koju. Üks toond seljas veskivõlve, teine veskikivi, kolmas saelauad veski kere jaoks koju, pidand hakkama veskit ehitama. Pojad söönd õhtuks terve teo leibu nahka. Pandud siis seina ääre magama, poisi ase tehtud keset põrandat. Vanatondi pojad hakand peeretama, poiss lennand ühest seinast teise. Viimaks poisil hirm nahas, pistnud jooksu. Kalevipoeg künnud väljal. Poiss läind temalt abi saama. Kalevipoeg pannud poisi oma kalitsasse
. Vanatont tulnudki poisile järele. Küsind Kalevipojalt, kas see on näind jooksikut. Kalevipoeg vastand, et ei ole näind. Vanatont sidund veskikivi piitsa otsa, hakand sellega Kalevipoega peksma. Kalevipoeg võtnud saha ja löönd sellega tondi maa sisse, et saaks jälle ühe tondi vähemaks.
ERA II 18, 122/4 (2) < Jõelähtme, Nehatu v., Muuga k. - R. Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929).
Harjumaa 5.
Ühel isal olnud poeg. Poiss olnud hirmus laisk, magand 16 aastani asemel. Isa ajand teise viimaks asemelt välja, et mine ometi teole. Poiss läindki teole, võtnud hobuse sahaga kaasa. Põllul pannud hobuse sööma ja vedand ise sahka. Olnud tugev poiss. Õhtul tulnud teolt koju. Pannud hobuse vankrile sööma. Naabri mullikas tulnud ka hobuse eest heinu võtma. Poiss vihastund, võtnud mullika sabast kinni ja visand üle kahe tänavaaia ja tänava naabri õue. Saand sest ise aru, et on tugev mees. Läind vastast otsima. Vanapagan tulnud vastu, viind poisi põrgusse. Pannud kahe vahele magama, nii et poiss magand keset põrandat ja kuradid teine teise seina ääres. Üks kurat korraga peeretand. Poiss lennand kohe teise seina ääre. Teine kihutand vastu, poiss lennand tagasi. Poiss hirmu täis, et nüüd on lõpp käes. Seal põrgus leidund veel üks neiu. See õpetand poissi: kui nad tuld suust välja ajavad, siis magavad. Katsu siis põgeneda. Poiss põgenendki. Teel tulnud talle Tugev Ärman'n (Herman) vastu, 12 tosinat laudu seljas. Poiss kurtnud sellele oma häda. Ärman'n pannud ta oma püksitasku. Kurat tulnudki järele tedre näol ja karanud kohe Ärman'ni kallale. Ärman'n hakand laudadega vanapaganat peksma, tagund hulga laudu teise pähe katki. Korraga siil hüüdnud põõsast: «Ärmann, löö servi laudu!» Ärman'n teindki nii ja peksnud kuradi põgenema. Ärman'n võtnud siis nimetsesõrmelt tüki nahka ja visand siilile. Ärman'n olnud okaskarvaga ja siil saandki sellest oma okkad.
ERA II 18, 406/8 (5) < Harju-Jaani, Anija v., Aakre k. - R. Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929).
Harjumaa 6.
Vanapaganate peeretamine
Ükskord läinud kaks vanapaganat, kes endid arvanud kõige tugevamad olema, endile vastaseid rammumehi otsima, kellega ka võiks vahest nalja pärast rammu katsuda. Läinud ühte maanurka, leidnud sealt ühe tugeva mehe, kes nendega lubanud rammu katsuda. Vanadpaganad jäenud sinna öömajale ja pannud selle rammumehe endi kahe vahele magama. Öösel hakanud vanapaganate öötuuled käima. See on, vanadpaganad peeretanud öösel nii valjuste, et nende perssetuul lükanud meest kui takutorti - kui teine peeretanud, siis teise vastu, kui teine peeretand, siis teise vastu. Poleks ta nende vahel olnud, ei tea, kuhu nende öötuuled oleks mehe ajanud.
H IV 9, 245/6 (2) < Jüri, Kurna v. - J. Saalverk < Jaan Nesselmann (1901).
Harjumaa 7.
Karjajun'n [= karjapoiss] hoidnud loomi. Harg jäänd tümasse. Poiss võtnud tal sabast kinni ja visand mäele. Poiss läind omale vastast otsima. Läind Sinise eide poegade juure, et need ka tugevad mehed. Poegi pole olnud aga kodus. Poiss oodand õhtuni, siis tulnud. Söönd korraga teo leibu nahka ja joond vaadi õlut peale. Karjapoiss pandud magama keset põrandat, Sinise eide pojad heitnud teine teise seina ääre, et siis hommikul hakkavad varske jõuga rammu katsuma. Üks poegadest korraga peeretand, nii et karjapoiss lennand seina ääre teise juure. See virutand omalt poolt kärtsu, löönd sellega poisi teise seina ääre tagasi. Poiss hakand kartma vastaste jõudu ja pistnud putku. Hommikul Sinise eide pojad ärgand, pole poissi enam kusagil. Hakand taga ajama. Pannud veskikivid piitsa otsa, et anname talle kere peale. Kalevipoeg tulnud üle mere, kaksteist tosinat laudu seljas. Läind poisile appi, hakand vaenlasi laudadega peksma. Löönd algul lapi lauda, tagund nõnda hulga laudu puruks, kuid vaenlased pole sellest hoolind midagi. Siil hüüdnud põõsast: «Kalevipoeg, servi lauda, servi lauda!» Kalevipoeg võtnudki siili õpetust kuulda ja peksnud Sinise eide pojad põgenema. Kalevipoeg tõmmand tüki nahka oma kasuka sabast ja annud siilile. Siil on sealtsaadik karvane, enne ta nahk olnud paljas.
ERA II 19, 104/6 (2) < Kose, Kuivajõe v., Kolu k. - R. Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a, (1929).