Tori
No seal üle jõe öeldi Vanakuradi persease, no just niisugune. Vanaõue jõgi, seal on ta Navesti jõe nime all. Ta oli hirmus suur kivi nisuke ja mina, jah, küsisin, kuidas ta sinna sai. Vanapagan ja Kalevipoeg tulnud sealt ja Vanapagan otsind vähki ja Kalevipoeg tulnud ja löönd teise kohe maa sisse, nii et sulesädemed
jäänd järgi ja Vanapagan viskand kiviga ja see on seal... Mul on alati meeles. Vanakurat viskand Kalevipoega kiviga. Nii täitsa istumisease on. Jah, ega... Vanaaegses jutus on ikka tondid ja hundid.
Mina naeran ikka, öeldakse, et Kalevipoja-raamat on nüüd valmis, et ei ole, see on veel, kus ta Vanakuradi maapõhja löönud.
RKM II 156, 552/3 (2) < Tori khk., Oreküla - P. Kippar < Liisa Kümmel, 75 a. (1963).
[Auk Suurmetsa järveteel]
Suurmetsa järveteel, rabas, iseäralik sügav auk, kuhu Kalevipoeg löönud Sarviku. Ridvaga koputades kõmisevat seal Vanatühja pealuu.
RKM II 157, 354 < Tori khk. - E. Tampere < Mihkel Tilga käsikirjast "Külastame esivanemaid" (1963).
Kurjama auk
Tori Kurjama auku ei ole enne tohnd kedagi santi asja viia.
Ükskord üks Tori mõisnik lasnd vana hobuse sinna ää kobida. Saand teese homiku: va hobuseroeu suurdes saalis laua pial, nuad-kahvled kõrves, süo ku tahad!
H II 21, 344 (4) < Tori khk. - J. Tilk (1890).
Tori põrgu
Tori mõisas surnud üks tööhobune ära ja moonakad viskanud ta, peale selle kui naha ära olivad tõmbanud, mäest alla Tori põrgu ukse ette.
Varsti peale selle kadunud ühe päevaga kõik mõisa võtmed ära. Aidamees olnud kõige suuremas hädas. Härra lubanud talle niisuguse sauna anda mis luusse ja üdisse mõjub, kui ta mitte võtmeid varsti tagasi ei too. Raske südamega nuuskinud vaene mees ümber, aga kõik asjata. Seal juhatatud teda unes, et ta ka Tori põrgusse läheks. Et mehel muu nõu pole aidand, teinud ta ka seda. Esialgu pole ta seal midagi näinud. Edasi sammudes tulnud viimaks üks suur emane koer kahe kutsikaga vastu. Need vahtinud nii põlevate silmadega mehe peale, et ta tunnud, nagu oleks külma vett kaela visatud. Varsti peale selle jõudnud võtmeotsija ühe maja ette ja astunud ilma pikema mõtlemata sisse. Seal leidnud ta ühe mehe ja hakanud sellele oma häda kurtma. Mehe meel läinud vist seda kuuldes haledaks. Ta toonud võtmed, andnud need otsija kätte ja ütelnud, et nad sellepärast ära varastanud, et mõisa mehed nüljetud hobuse tema ukse ette on visanud. Lisanud ka veel juurde:
"Täna õnne, et mu naist praegu kodus ei ole, sest ta läks vähe aja eest kahe lapsega sauna vihtlema; oleks tema siin olema, siis ei pääseks sa enam eluga."
Nüüd tulnud mehele teel vastu tulnud kahe kutsikaga koeralibu meelde. Rõõmsa meelega läinud ta koju.
H II 58, 438/9 (10) Tori khk. - A. Kalbus (1896).
Kuradimännik (Tohera), kus teel Viljandimaale Kurat peatanud. Tema jälgedesse astunud reisija eksib metsas.
RKM II 157, 354 < Tori khk. - E. Tampere < Mihkel Tilga käsikirjast "Külastame esivanemaid" (1963).
Tori põrgu
Tori põrgu on suur koobas, sülda 12 pikk ja 3 kõrge. Ta on Tori jõe liivapae kalda sees. Õieti on 2 koobast, üks suur, teine väike.
Korra surnud Tori mõisas hobune ära. Viidud põrgu suu ette. Mõisasaksad ärkavad homikul üles, raibe söömalaual, noad-kahvlid juures. Mõisa võtmed aga kadunud. Saadetud mees põrgust võtmeid tagasi tooma. Põrgus koer vasta, laseb aga mehe edasi minna. Viimaks võtmeotsija tule äärde, hall mees tule ääres, võtmed kõrval. Otsija saanud võtmed kätte. Hall mees aga ütelnud, et kui veel raibe koopa suhu tuuakse, küll ta naine - koer koopa suus selle eest siis näitab.
Korra hani Tori koopasse. Hanele kell kaela. Hani tulnud Viljandisse välja.
E 7485 - M. J. Eisen.
(Kalevipoeg viskab kiviga Paha vaimu. Kivi Ülemiste järves.)
EÜS VIII 1106 (88 b) < Tori khk. ja v., Aesoo k. < Suure-Jaani khk. - A. Sildnik < Peet Tamman, 63 a. (1911).
Vt. HVM I, muist. 25 C.
(Kalevipoeg tahab vestitaskus oleva kiviga Kurivaimu visata; kivi kukub Pärnu jõkke.)
A. Piirak, Traditsioon Tori kihelkonnast, 1925, lk. 16. (Kisikiri KM KO.)
Vt. HVM I, muist. 25 D