1 Family as the Tradition Carrier. Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference. Abstracts. Võsu, Estonia. May 25-29, 1994, Tallinn 1994.
Vt. ka: Anu Vissel, Mare Kõiva, Perekond kui traditsioonide kandja. - Keel ja Kirjandus 3/1995, lk. 212-216.

2 Perepärimuse osast pere elus on soovitav lugeda: Carl Mothander, Parunid, eestlased ja enamlased, Tartu 1997.
Vt. ka: Pille Kippar, Meie pere jutud. - Kõrvemaast Põhjarannikuni, Kuusalu, Tapa, Tallinn 1995, lk. 247-249.

3 Ülo Tedre, Eesti pulmad, Tallinn 1973.
Ingrid Rüütel, Kihnu pulmakombed, juured ja suundumused. - Rahvausund tänapäeval, Tartu 1995, lk.328-354.
Eesti rahvalaulud. Antoloogia III:2, Tallinn 1971, lk.433-449.

4 Aleksander Kruusberg, Esiisade enneajalooline õigus I. Perekond, Tartu 1920.

5 Eesti Rahva Muuseumi allikakogu - "Kodu ja pere", korrespondentide vastused, 1994.

6 Magnus Gustafsson, Axel Sjölander - Seventh-Generation Fiddler. - The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996, lk. 37-44.
Margareta Jersild, Family Traditions - Passed On Vocally and Instrumentally. - The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996, lk. 51-55.

7 Hilja Kokamägi, Mai Kravtsov. Diplomitöö, Tartu 1957, lk. 33-66. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures. Dt. nr. 39.
Võrdluseks vt. ka: Juha Pentikäinen, Maria Takalon uskonto, Helsinki 1971, lk. 90-96.
Marju Kõivupuu, Rahvaarstid Surid Lõuna-Eesti rahvatraditsiooni esindajatena ning kujundajatena. Magistritöö, Tartu 1993. Käsikiri Tartu Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus.
Kalev Jaago, Täiendusi Marju Kõivupuu magistritööle. - Vanavaravedaja 1, Tartu 1994, lk. 77.

8 Vana Kannel III, Kuusalu, Tartu 1938, lk. 46-47.

9 Hilja Kokamägi, Mai Kravtsov. Diplomitöö, Tartu 1957, lk. 33-34.

10 Leea Virtanen, Henkilökohtainen kerronta. - Kertomusperinne, Pieksämäki 1982, lk. 171-205.
Tiiu Jaago, Kalev Jaago, See olevat olnud... , Tartu 1996, lk.8-16. /Edaspidi viidatav vaid pealkirja järgi.

11 Ingeborg Weber-Kellermann, Landleben im 19.Jahrhundert, 2.tr. München 1988, lk. 280.

12 Uku Masing, Taevapõdra rahvaste meelest. - Akadeemia 3/1989, lk. 649 - 651.

13 Senni Timonen, Orjatar, ruhtinatar ja vapauden ongelma... - Louhen sanat, Helsinki 1990, lk. 189-208.

14 Vt. ka: See olevat olnud, lk.15-16, 26-30, 37-38.

15 Jaago, Materjalikogu, Samuel.

16 Vestlus Dagmar Kutsariga 1995. a. Teesid.

17 Vt. lähemalt: See olevat olnud... , Tartu 1996, lk. 26-44.

18 See olevat olnud... , Tartu 1996, lk. 96-100.

19 ERM-i küsitluses "Kodu ja pere" on mh küsimus: kes kuulusid perre. Külaühiskonnast pärit vastajate tüüpilised vastused on järgmised: Perre kuulusid isa, ema, tütar ja poeg. Peresse kuulusid aga ka isa poolõde Kata, vana talu põhielanik "vana Mari", sulane, karjapoiss (keda peeti küll üle talve) /---/ ja veel mõni vanainimene, kellel polnud õiget kodu ega sugulasi. Suvel oli peres ka päevilisi /---/ ja kui vaja ka suiline. Kõik, kes elasid majas, peeti pereliikmeteks, oldi ühes leivas; surnuid pereliikmeiks ei peetud. - ERM, KV 745, lk. 175. Perre kuulusid ka teenijad, kes ei pruukinud olla sugulased. Ka võõrastest võisid saada pere liikmed. - ERM, KV752, lk. 277-278.

20 Hans Hattenhauer, Euroopa õiguse ajalugu I, Tartu 1995, lk. 55.
Jaan Sootak, Veretasust kriminaalteraapiani, Tartu 1994, lk. 12-19.

21 Hans Hattenhauer, Euroopa õiguse ajalugu, Tartu 1995, lk. 49.

22 See olevat olnud... , Tartu 1996, lk. 89-94.

23 /Arhailise õiguse jaoks/ Abielu oli mõlemalt poolt osalevate suguvõsade asi. Kihlatuil puudusid õigused ja nad ei võinud otsustada, kas ja millal nad tahavad abielluda. Perekonnad panid tütred mehele, võtsid poegadele naised, et rajada sõprust ning tagada rahu. - Hans Hattenhauer, Euroopa õiguse ajalugu. I, Tartu 1995, lk. 53.

24 Jaago, Materjalikogu, Heinsalu < Paide.

25 Jaan Sootak, Surm kui kokkulepe, lk 1816. - Akadeemia 9/ 1996, lk. 1815-1839.

26 See olevat olnud... , Tartu 1996, lk. 100-102.

27 Vt. lähemalt: Jaan Sootak, Surm kui kokkulepe. - Akadeemia 9/ 1996, lk. 1815-1839.

28 Kuidas tõlgendada 20. sajandi Harjumaa talunaise küsimust oma pere liikmete käest: Kas teie matate mu? - Jaago, Materjalikogu, Kivistik 1996. Või kuidas mõista teadet 18. sajandi alguse Haapsalust - matusesissekandes 28. juunist 1706. aastal on märge, et tüdruk suri 1696. aastal, kuid oli kümme aastat matmata, kuna tema vanemaid ei olnud kohal. - EAA, f.1239, n.2, s.2, lk. 95.

29 Vt. lähemalt: Andreas C. Bimmer, Gegenwartsfamilie zwischen Gemeinde- und Brauchforschung. - Europäische Ethnologie in der beruflichen Praxis, Bonn 1983, lk. 126-135.

30 Michael Mitterauer, Funktionsverlust der Familie?, lk. 100 jj. - Michael Mitterauer, Reinhard Sieder, Vom Patriarchat zur Partnerschaft, 4. tr., München 1991, lk. 100-125. (1. tr. 1976.)

31 Ingeborg Weber-Kellermann, Andreas C.Bimmer, Einführung in die Volkskunde Europäische Ethnologie, Stuttgart 1985, lk. 127-129.

32 Vt. 1. loengut "Perepärimuse uurimissuunad Eestis" ja raamatut See olevat olnud... , lk. 21-44.

33 Vt. näit. Tiiu Jaago, Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris. Peculiarities of Oral Tradition in Intellectual Culture. - Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk. 110-121 (elektrooniline väljaanne: http://www.erm.ee/pro/pro3/jaago.html; http://www.erm.ee/pro/pro3/jaagoing.html).

34 Michael Mitterauer, Die Familie als historische Sozialform. - Michael Mitterauer, Reinhard Sieder, Vom Patriarchat zur Partnerschaft, 4. tr., München 1991, lk. 21-45. (1. tr. 1976.)
Heldur Palli, Eesti rahvastiku ajaloo allikad. 1712-1940, Tallinn 1995.

35 Michael Mitterauer, Die Familie als historische Sozialform, lk. 27-32. - Michael Mitterauer, Reinhard Sieder, Vom Patriarchat zur Partnerschaft, München 1991, lk. 21-45.

36 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, Prantsuse küla 1294 - 1324, Tallinn 1996, lk. 39.

37 Liignimede kujunemises on eristatavad mh.kaks nime allikat: (1) sugulussuhted - esivanema nimest tuletatud liignimed (nagu Jaagust tuletatud perekonnanimi Jaago või Laasist tuletatud hüüdnimi Laas või peremehe nimest tuletatud talunimi Pärdi-Jaani); (2) elupaigast või päritolukohast tulenevad liignimed (näiteks talunimi Iirita või esivanemate kodukohast tuletatud perekonnanimi Halliste). Isikunimi liignimena ei pruugi alati viidata sugulusele. See võib ka olla talu rajaja või teenijarahva puhul peremehe nimi. Kas liignimes domineerib üks või teine suund (suguluse või koha esiletoomine), sõltub ajajärgust ja regioonist.
Vt.lähemalt: Gea Troska, Talunimed läbi aegade, Tallinn 1995, lk. 55-92.
Aadu Must, Nimi ajaloo allikana. - Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk. 156-181.
Tiit Tuumalu, Perekonnanimi rahvaluule ainena. Tartu 1997. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures.

38 Tiiu Jaago, Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris. Peculiarities of Oral Tradition in Intellectual Culture. - Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk. 110-121 (elektrooniline väljaanne: http://www.erm.ee/pro/pro3/jaago.html; http://www.erm.ee/pro/pro3/jaagoing.html).
See olevat olnud... lk. 64-66.

39 Michael Mitterauer, Der Mythos von der voridustriellen Großfamilie, lk. 46-48. - Michael Mitterauer, Reinhard Sieder, Vom Patriarchat zur Partnerschaft, 4.tr., München 1991, lk. 43-71.

40 Vahemärkus: võiks kontrollida arvamust nagu olnuksid suured talupered enne II maailmasõda midagi ideaalset. Selles kangastuvad väga lähedased suhted eri põlvkondade vahel. Pärast II maailmasõda pillutati seni kooselanud ja tihti läbikäinud inimesed laiali: seda tegi sõda ise, lisaks küüditamised ja lõpuks talude hävitamised. Inimesed hakkasid uues peresüsteemis varasemast tihedast suhtlemisest puudust tundma. See emotsioon tingis varasema aja idealiseerimise, tõi ellu uued traditsioonid (näiteks ka nende pereliikmete tähtpäevade tähistamise, kes olid kaugel või kelle hauale ei olnud võimalik minna).

41 Michael Mitterauer, Der Mythos von der vorindustriellen Großfamilie. - Michael Mitterauer, Reinhard Sieder, Vom Patriarchat zur Partnerschaft; München 1991, lk. 46-71.
Analoogilise uurimistöö teeb enne Mitterauerit P.Laslett Inglismaa kohta.

42 Vt. lähemalt: Georg Elwert, Vanadus eri kultuurides. - Akadeemia 1-2/ 1994, lk. 150-161; 386-403.

43 Eestis ei ole seda valdkonda uuritud. - H.Palli, Eesti rahvastiku ajalooallikad. 1712-1940, Tallinn 1995.

44 Eesti kohta vt.: Herbert Ligi, Imikute ja laste suremuse geograafia Eestis 18-19. sajandil. - Kleio. Ajaloo Ajakiri 8/ 1993, lk. 3-7.

45 Michael Mitterauer, Der Mythos von der voridustriellen Großfamilie, lk. 52-55. - Michael Mitterauer, Reinhard Sieder, Vom Patriarchat zur Partnerschaft, 4.tr., München 1991, lk. 43-71.

46 See olevat olnud... , lk. 86.

47 Bronislava Kerbelité, Traditional Forms of Communication and Family Problems. - Family as the Tradition Carrier. Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference. Abstracts. Võsu 1994, Tallinn 1994, lk.30.
Söömine kui oma ja võõra piiride välisest märgist vt. ka Hans Hattenhauer: Saksamaa, veel keskajal toimiv külalislahkus - peremees otsustab, kas külaline on võõras või mitte; kui lubati üle läve see oli külalislahkuse märk, ja sakslased olid väga külalislahked. Pakuti soola, leiba, juua ja vastutasuks nõuti vestlust: kust tulija pärit ja miks ta on tulnud. - Hans Hattenhauer, Euroopa õiguse ajalugu I, Tartu 1995, lk. 50-51.

48 Peter Laslett, The World we have lost, London 1979, lk. 1-22.

49 Traditsiooni regionaalsest eripärast vt. lähemalt: See olevat olnud... , lk. 26-30; 38; 91-94.

50 Sugupuu või kõugutabeli koostamisesest vt. lähemalt: Ants Salum, Kuidas jõuda kõuguni. - Aja Pulss 8/1992, lk. 21-15.

51 Eduard Laugaste, Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. II, Tallinn 1980, lk. 358.

52 Kirikumeetrikaid ja revisjonilehti koondav Eeati Ajalooarhiiv rajati 1921. aastal.

53 Martin Lipp, Eesti suguvõsade uurimine. - Eesti Kirjandus 1-2/ 1909, lk. 3-15; 66-73.

54 Nigolas Treumuth, Suurteos Eesti ajaloolises teatmekirjanduses. - Ajalooline Ajakiri, 1931, lk. 31-49.

55 A. Perandi, Genealoogia senine viljelemine ja tuleviku ülesanded Eestis. - ERK 7-8/ 1937, lk. 161- 165.

56 Martin Lipp, Eesti suguvõsade uurimine. - Eesti Kirjandus 1/ 1909, lk. 5.

57 A.Perandi, Genealoogia senine viljelemine ja tuleviku ülesanded Eestis. - ERK 7-8/ 1937, lk. 164.

58 Juhan Alwer, Alwer'ite suguvõsa kroonika, 1939; Martin Alver, Alverite suguvõsa kroonika II, 1986; Hussarite suguvõsa, /1993/.
Vt. ka: See olevat olnud... , lk. 17.

59 Erik Schmidt, Naissaare põlised perekonnad, Tallinn 1995, lk. 24.

60 Erik Schmidt, Naissaare põlised perekonnad, Tallinn 1995, lk. 57.

61 See olevat olnud... , Tartu 1996, lk. 56-71, 128-129.

62 Vt. ka: See olevat olnud... , lk. 50-71.

63 Kõrvemaast Põhjarannikuni, Kuusalu, Tapa, Tallinn 1995, lk. 211-212.
Enn Tarvel, Lahemaa ajalugu, Tallinn 1983, lk. 54 jj.
Erik Schmidt, Naissaare põlised perekonnad, Tallinn 1995.

64 Epp Väljaots, Mihkel Mutt ja tema kaks kätt. - Favoriit, nov.-dets. 1995, lk. 71.

65 Tähelepanu äratab, et ta nimetab nimed. Perekonnanimesid vahetamiste ajal olla ei saanud.

66 See olevat olnud, lk. 61; 78.

67 Lemming Rootsmäe, Jakob Hurda esivanematest. - Keel ja Kirjandus 4/ 1977, lk. 230-233.
Pärimuses on ilmne aegade kokkujooks: Jakob Hurda vanaisa Jakob (1744-1810) elas Hurda talus. Esivanema vahetamist koerte vastu autor ajalooallikate baasil tõestada pole saanud. Vanim teadaolev esivanem on Koti-Keerd (u. 1670-1740), keda on nimetatud ka Hurda-Keerd ja kes elab juba Himmastes.

68 Vt. Keremannide pere loo kohta võrdlevalt pärimuse ja ajalooallikate andmeid raamatust "See olevat olnud... " lk. 60-61.

69 Üliõpilastööd: Meriluotu. Käsikiri autori valdustes.

70 Vt. näiteks motiivi, kus mõisniku juurde minnakse pussiga. EKLA, f.200, 17:1, lk. 68; 79-80 < Jõhvi);
H II 8, 589 (3) < Jõhvi (1889).

71 On erandeid. Näiteks Vändra kihelkonnast Gustav Wilhelm von Stauden (1755-1819) on meetrikaraamatute järgi isaks vähemalt järgmistele lastele: 1. Reinhold Johann (*1790), ema Mari; 2. August Wilhelm (*1794), ema Kangro Jaani t. Mari; 3. Hans (*1799), ema Kingsepa Kai; 4. Johanna Friederike (*1802), ema Mari; 5. Johann (*1810), ema Kaiu soldati naine Tio; 6. Mari (*1814) - ema teenija Leno. - EAA, f.1674, n.3, s. 379.
Paruni ja talunaise järeltulijatest vt.ka: Aleksander Loorits, Rahvapärimus ja tõelus. - Rahvaluulest, Tallinn 1987, lk. 142-158.

72 Balthasar Russow, Liivimaa kroonika, Tallinn 1993, lk.78.

73 August Wilhelm Hupel, Topographische Nachrichten... II, Riia 1777, lk. 136-137.

74 Karl August Hindrey, Tõnissoni juures. Elukroonika V, Tartu 1831, lk. 209. Autor lisab samas: Ja kes tundis meie maa ja mõisa vahekorda, see teadis, et need võimalused mitte palju väiksemad ei olnud kui mõisnikkudele ette heidetud, kuid kaugeltki mitte reeglipärasteks saanud nähtused.

75 Martin Lipp, Eesti suguvõsade uurimine. - Eesti Kirjandus 1/1909, lk. 5.

76 Põhjasõja aegsest rootslaste ja eesti talurahva suhetest vt. lähemalt: Margus Laidre, Lõpu võidukas algus, Tartu 1995, lk. 240-241.

77 Pärimusandmete kõrvutamist ajalooallikatega vt. lähemalt: See olevat olnud... , lk. 59-61.

78 Vt. ka: Tiiu J a a g o, Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris, lk. 113-114. Peculiarities of Oral Tradition in Intellectual Culture. - Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk. 110-121 (elektrooniline väljaanne: www.erm.ee/pro/pro3/jaago.html; http://www.erm.ee/pro/pro3/jaagoing.html).