Mordva mütoloogilisest ainesest on vähe ja erineva tasemega üleskirjutusi. Neist osa on omakorda fragmentaarsed, mõnigi kord süzheelt vastuolulised. Viimane asjaolu tuleneb eelkõige ainestiku arhailisusest ja taandumisest elavast pärimusest. Mütoloogiat mõjutas ersa ja moksha etniliste rühmade resp etnoste formeerumine ning kokkupuude iraani, türgi, slaavi, balti rahvaste mütoloogilise ainesega, arengu lõppjärgus ka suured maailmausundid islam ja kristlus (Petruhhin & Helimski 1994: 563). Viimaste levimisega hakkas transformeeruma paganausu terviklikkus.

Maailma ja universumi ülesehitusega seotud uskumused on lähedased enamiku indoeuroopa ja Siberi rahvaste kujutelmadele. Vaatamata ersa ja moksha mütoloogiliste süzheede ja usundiliste kujutelmade sarnasusele, ei kujunenud ühist mordva mütoloogiat (Maskajev 1964: 131). Seda seletatakse etniliste rühmade materiaalse ja vaimse kultuuri eripära ja kahe iseseisva keele olemasoluga. Lokaalseid erijooni leidub ka teiste mordva etniliste rühmade (shokshade, terjuhaanide, karataide) müütides. Kõik nimetatud rahvakillud erinevad üksteisest keele, kommete, rahvariiete ja muude spetsiifiliste erijoonte poolest. Näiteks ersa traditsioonilistes müütides on demiurg Tshipaz (päikesejumal), mokshadel Shkai, Shkabavaz (ajajumal, päikesejumal). Hiljem kujunes ersadel demiurgiks Tshipazi poeg Nishkepaz, kultuuriheeros, kes pärandas inimestele tööoskused. Müütilistes lauludes jagab Nishkepaz tammel istudes õnne ja inimsaatusi.

Terjuhaanidel oli kõigi jumalate ema Ange Patjai. Smirnov pidas seda nimetust ebaautentseks, klassikalise eepose matkimisest tulenenuks ja kahtlaseks (Smirnov 1896: 286). Hiljuti fikseeriti Kovõlkani rajooni mokshadelt teateid Ange Patjaist.

Juri Dõrin -- Uneskõndija

Kosmogoonilisi müüte maailma loomisest on vähe. Selle põhjuseks näib olevat asjaolu, et idee maailma loomisest polnud kujunenud (Harva 1952: 144), arvati, et maailm tekib ise. Ersa müütilistes lauludes kandis maailma alget endas ookean Ineved' (mdM Poks ved' 'suur vesi'), kus ujusid kolm kala (Mitropolski 1887: 18). Arusaam maailma kujunemisest assotsieerub tavaliselt Maa (mdE&M Mastor) ehk kindla korra kujunemisega. Demiurgi kujunemist mõjutas kristlus. Mordvalaste maailmamudel on apokrüüfiline. Maailma loomisest võtsid osa Shkai (aja-, päikese-, ülemjumal) -- Tshipaz ja mdE Idemevs' -- mdM Shjaitan (kuri vaim, kurat). Volgasoomlaste kõige arhailisemas maailmaloomismüüdis sukeldub demiurg ise pardi kujul maatükikese järele. Kui ta selle välja sülitab, kasvab sellest maismaa (Napolskihh 1991: 141). Kurat loob mäed, korrates demiurgi tegevust (UPTMN 1983: 188).

Moksha teisendis sõidab ülemjumal Vjarde Shkai paadiga ja käsib Shaitanil sõtkase kujul sukelduda liiva järele. Tahtmata Vjarde Shkai käsku täita, saab kurat ookeani põhjast liiva toodud alles kolmandal korral. Maailma loomine on mitmejärguline: kõigepealt toob kurat ookeani põhjast «ehitusmaterjali», niisutab suus, sülitab välja, sellest tekib sile maa, mille kurat muudab ebatasaseks (tekivad augud, kuristikud, mäed).

Ersa variandis loob Tshipaz kivi peal ookeanil sõites süljeläraka ja saualöögi abil kuradi ja käsib siis sellel sukelduda liiva järele. Tshipazi poolt laiali laotatud liiv paisub ja sellest saab maa (Melnikov 1981: 45-47). Müüdi teisendis käsib jumal kurjal vaimul sukelduda vardana maa järele (Mitropolski 1876: 19). Loomislugusid, kus demiurg käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua, tunnevad muudki soome-ugri rahvad. Motiive pardist, kes sukeldub vette liiva või mulla järele, leidub ka mordva lauludes ja muistendites. Veelinnu olulisust soomeugrilaste maailmavaates kinnitavad arheoloogilised leiud (lestjalgsed või pardikujulised pronksripatsid) ja tarbekaunistused (linnukujuline majakraam jm).

Vähem levinud motiiv kõneleb ilmalinnust Ine Narmun' (mdE 'Suur Lind'), kes muneb maailmamuna (mdE&M Ine al, mdM Ozju al). Munarebust tekib ümmargune Maa, munakoorest taevas ja maa-alune.

Müütides esineb ka elupuu. Ersa demiurg Tshipaz puhkab elupuu all (hiljem puu otsas) enne maailma loomist kaks korda kolmkümmend aastat. Sel ajal, kui ta magab, kasvab puu ja varjab okstega päikese. Puu juured ammutavad maapõuest niiskust: vesi täidab Idemevsi loodud kuristikke. Magamispaika jääb sügav lohk, millest saab Sura jõe säng (Mainof 1889: 109-110).

Juri Dõrin -- Maahing

Sarnaselt teistele soome-ugri rahvastele kujutatakse maailma kolmekihilisena: ülemine ilm ehk taevas (mdE&M Menel'), keskmine ilm ehk maa (mdE&M Moda), mis on ääristatud ookeaniga, ja alumine ilm ehk maa-alune - külma ja pimeduse riik. Maailmasambaks, kolme tasandi ühendajaks oli mokshadel kask (mdM Kelu). Ersa pärimusest leiame teateid, et maailm oli korraldatud mesipuu eeskujul ja jagunes neljaks: ülemine, alumine ja kaks keskmist osa. Ühes keskmistest tarudest elavad inimesed, teises kõikvõimalikud elusolendid. Iga taru on jumala valduses ja tema kaitse all, tema valitseb seal «mesilasemana». Tarutaeva valitseja Ineshkipaz (Nishkepaz) loob tähed, ersa ettekujutuse järgi õnnelike inimeste hinged. Need elavad säravates majades, mida valgustavad päikesekiired. Jumalat on kujutatud inimesena, kes peab mesilinde ja kelle ümber lendavad mesilastena hinged. Jumala kodu on Suur Vanker või Kaalud (Mainof 1889: 109).

Mordvalaste uskumuste järgi kasvab kõik, mis elutseb maal, vees ja õhus, koos Maaga - ettekujutus sellest, et Maa oli väike on üsna arhailine (Harva 1952: 140). Mõnedes teisendites on Maad kujutatud tasasena, kopsiku- või kausikujulisena, ääred sissepoole painutatud, või geomeetrilise kujuga; teistes on ta ümmargune ja teda ümbritsevad maailmamere veed (mdE&M Ine Ved'). Maa võib olla ka neljakandiline. Igas nurgas seisab hõbetulp. Nurkadesse on paigutatud kinnised tünnid, kus istub kordamööda tuuleema Varmava (mdE&M). Tuule suund sõltub sellest, missugune tünn avatakse (Harva 1952: 141).

Ersa müütilistes lauludes toetub Maa valgele beluugale või kolmele kalale: sevrjuugale, tuurakalale, beluugale, keda kaitseb Volga vee jumalus Ravava. Kalad asuvad mere ja Ravi (Volga) vahel, kaitsevad rahvast (Jevsevjev 1963: 209-210). Need kalad ujuvad kolme alguse, kolme kuristiku juurde, et toetada seljaga Maad. Vanim kala ujub itta, keskmine lõunasse (ilmselt Maa keskele), noorim loojangu poole (UPTMN 1963: 26).

Loitsudes toetub Maa kolmele vaalale, kes eraldavad seda vee- ja maa-alusest ilmast (Harva 1952: 130-140). Erinevatesse suundadesse liikudes loovad ja hoiavad vaalad maailma harmooniat ning tasakaalu. Maa "hoidjate" järskudest liigutustest tulenevad üleujutused ja maavärinad. Hilisemates müütides põhjendatakse kõiki selliseid looduskatastroofe jumaliku karistusega inimeste pattude ning esivanemate seatud korra ja reeglite rikkumise eest. Viide Maad hoidvale kalale, keda kaitseb vee-ema Ved'ava (mdE&M), annab põhjuse näha kalas tootemit, hõimulooma, keda oli teatud ajal keelatud püüda (Maskajev 1964: 273).

Kujutelm neljanurgelisest maailmast on ebamäärane ning seostub ilmselt nelja ilmakaarega: lääne, ida, lõuna ja põhjaga. Orienteeruti päikese järgi (mdM sin' stjama sire, mdE tsi lisema en 'ida', sõna-sõnalt 'kust päike tõuseb'; mdM sin' madoma sire, mdE tsin' madoma en 'lääs', sõna-sõnalt 'kus päike loojub'), põhiliselt itta, kust tõuseb päike ja sünnib päev. Sealpool elas mordvalaste ettekujutuse järgi jumal (Shkai -- Nishkepaz), mistõttu palvetati põlvitades ida poole ja vanasti avanesid majade uksed itta.

Pulmalauludeski on Maal neli nurka, keskel hõbetoolid (taevajumaluste sümbol) ja kollased lauad (viljakuse sümbol). Nelinurk, mütoeepiline sümbol, peegeldub majaehitamise tavandis: maja jaoks joonistati nelinurk, mille keskele pandi laud soola ja leivaga. Seejärel istutati sinna noor puu (tavaliselt tamm - elu tekke ja arengu sümbol). Maja katus sümboliseeris taevast, palkehitis Maad, kelder maa-alust osa.

Pärast Maa loomist lõi Shkai taeva. Tähtede loomiseks kasutas ta Maa pealt korjatud kive (solaarsed ja lunaarsed müüdid mordvalastel puuduvad). Algselt kujutati taevalaotust ette kui maailma ühte osa, kohta, kus asuvad taevakehad. Päikesel elasid demiurgid Tshipaz (mdE) ~ Shkai (mdM). Uskumustes nimetatakse Shkai elukohana Kuud (ilmselt on tegemist hilisema kujutelmaga, sest peale Shkai nimetatakse õigeusu müütilist Ioann Predtetshi). Nende juurde tulid oma tööst aru andma teised taevas elavad ülem- ja alam-(maa-)jumalused.

Arvati, et taevas on kaarena Maa kohal. Universumi keskpunktiks peeti Põhjanaela Menel' petkol' (mdM). Mokshad eristasid veel menel' tekshi, menel' ezha ('taeva keskpunkt', 'kõige kõrgem koht') (Harva 1952: 140). Igavene valgus pääses Maale läbi kristalse taevavõlvi. Loitsudes, lauludes ja matusekombestikus kujutatakse taevakaart ette kuldsena, hõbedasena, mõnikord kristalsena. See kiirgab valgust ja soojust. Dualistlike ettekujutluste järgi lendab inimese hing peale surma taevasse Nishkepazi juurde. Jumal annab talle seal koha. Keha jääb Idemevs'ile -- Shaitanile. Ilmselt kuuluvad ettekujutused sellest, et taevas elavad enneaegselt hukkunute, laste ja õndsate inimeste hinged, hilisemasse kihistusse.

Taevas koosneb mitmest kihist. Üks neist on rauast ja teine kivist. Ersa kõuejumala Pur'ginepazi vankrirataste ja tulipunaste hobuste kapjade alt lendavad sädemed, kui ta taevas sõidab (Jurtov 1883: 129). Keelurikkujaid võis Pur'ginepaz karistada ja tappa kivinooltega, nn piksekiviga (mdE pur'gine kev, mdM atjam kev).

Moksha pärimuse järgi oli taevas vanasti maale nii ligidal, et pilved puudutasid majade korstnaid, sellepärast lükkas ersa naine neid ahjuroobiga ja moksha naine panniga eemale. Varianditi sai taevast käega katsuda (Harva 1952: 140). Terjuhaanide pärimuse kohaselt valas jumalate ema Ange-Patjai taevast Maale kaste, vihma, lume ja põuavälgu abil elu (Melnikov 1981: 81).

Päikse ja Kuu päritolu kohta müüdid puuduvad, teada on vaid uskumus, et nad tekkisid pärast taeva loomist. Eristati veel Linnuteed Kargon'ki (mdE&M 'kurgede tee'), Kaalude tähtkuju Kursjakst (mdE), Plejaade Ozjasket' (mdE). Loodusjõudude personifitseerimise käigus saab ülemisest maailmast ülemjumaluste (Shkai, Nishkepaz (mdE), Pur'ginepaz (mdE), Tshipaz) elupaik.

Päikesele, Kuule ja tähtedele toodi ohvreid, sooritati erilisi maagilisi toiminguid, järgiti teatavaid tabusid. Päikesekultus peegeldub paljudes rituaalsetes kommetes (pulma- ja kalendritavandis), olmetraditsioonis, ehetes. Folklooris on Päike ja Kuu personifitseeritud. Arvati, et Shis' - stir', kovs' - tsera (mdM & mdE 'Päike - tütarlaps, Kuu - noormees'). Päikese kohta öeldi mazõ (mdM 'punane'), ljambe (mdM 'soe') jne.

Ersa ja moksha antropogoonilised müüdid on erinevad. Moksha Shkai loob inimese 30-ne aasta vanusest puukännust tahtejõu, pilgu ja soovi abil, ersa Tshipaz loob inimese savist (Melnikov 1981: 53). Teises variandis (täpne päritolu pole teada) luuakse inimene mullast (Mitropolski 1877: 19). Nizhegorodski ja Simbirski kubermangude terjuhaanide müütides hakkas Shaitan inimest voolima savist, liivast või mullast, mis oli korjatud 77st erinevast kohast, kuid lõpuni tegi ja puhus talle elu sisse Tshipaz (Melnikov 1981: 54).

Moksha Shkai lõi kõigepealt hiiglakasvuga 99 arssina pikkused inimesed, kelle eluiga ulatus 700-800 aastani, kuid need viis endaga veeuputus. Uputusest pääsenute kasv vähenes aegamööda.

Ersa müütilistes lauludes luuakse Maa järel kõigepealt Päike, seejärel Kuu, kolmandana inimene ja ersad (Erzjan' morot 1928: 3), kes 70 aasta jooksul asusid elama 77 külla ja täitsid Maa (Harva 1952: 137-138). Muistendite järgi kooruvad Ine Narmuni (mdE - 'suur lind') kolmest munast kolme rahva esivanemad: ersad, venelased, tshuvashid.

Kombed, tavad ja jumalused lõi ersa ülemjumal Nishkepaz koos kõuejumala Pur'ginepazi ja Nikulapaziga (mdE ristiusu püha Nikolai). Kultuuriheeros on Ine Narmun' (mdE 'Suur Lind'). Müütilistes lauludes istub ta (M.n.p. 1957: 60) maailmapuu Ine tshuvto (mdE) - tavaliselt tamme või kase - otsas pesas või siis põllul (UPTMN 1981: 104), haududes kolmest munast kolme lindu: lõokest, ööbikut, kägu. Neile annab ta teatavad ülesanded: lõoke vastutab künnipõllunduse eest (samuti on ta lapsepõlve ja nooruse sümbol); ööbik kodumajanduse eest (nooruse sümbol); kägu esindab metsandust (kurbuse ja õnnetuse sümbol).

Juri Dõrin -- Metsakuningas

Teogoonilised müüdid on säilinud vaid fragmentaalselt ja sedagi mitte kõikide jumaluste kohta. Maa- ja koguni mõned ülemjumalused on sündinud munast. Näiteks on ersa jumalate ema Ange Patjai sündinud Tshipazi poolt laiaks litsutud munast. Pärimuse järgi koorusid munadest, mille munes Suur Lind oma pesas suure kase otsas, kolm õde - viljakuseema Norovava (mdE), tuuleema Varmava (mdE&M), metsaema Vir'ava (mdE&M) (Harva 1952: 141). Ersa Nishkepaz sünnib Tshipazist (demiurg, päikesejumal), Mastoron' kirdi (mdE&M - maajumal) lõi Skaj (mdM - demiurg, moksha ülemjumal); tuulejumal Varmanpaz (mdE) on metsaema Vir'ava poeg; maa-aluse riigi jumal Mastorpaz (mdE) sündis Tshipazi ja ersa viljasaagi jumalanna Norovava liidust; kõuejumala Pur'ginepazi tõi ilmale Ange Patjai tütar Niskende Teitert'. Demiurg sünnitab ennast ise ja toob ilmale teisi. Tema teod ei ole piiratud ei ajas ega ruumis.

Mordva mütoloogiale on iseloomulik naisjumaluste domineerimine. Maa kaitsja oli Mastorava (mdE&M), tema abiline Modava (mdE&M). Maa peal elasid põllumajanduse, loomade, töönduse, looduse ja loodusjõudude (vee, metsa, tule, tuule jne) kaitsjad. Neil olid mehed ja lapsed (Smirnov 1895: 209-210), kellel puudus iseseisev funktsioon, nad olid naisjumaluste abilised, nende tahte täitjad. A. Maskajevi arvates puudusid matriarhaadi domineerimise perioodil iseseisvad meesjumalused, kes polnud naisjumaluste käsualused. Aja jooksul iseseisvusid nad naisjumaluste meeste ja poegadena või siis hakkasid naisjumalused ise muutuma meessoost jumalusteks (Maskajev 1964: 144).

Mordva keeltes puudub sooeristamise kategooria ning nii puudub see ka sõnade Paz ja Shkai puhul. Vaatamata sellele, et tänapäeval sõna jumal märgib kristluse eeskujul meessoost olevust, tajub mordvalane Shkai ja Pazi sugu ebamääraselt. Naissoost ja meessoost jumalusena tajutakse ehitustöö jumalust Keren'-Shotshkon'paz (mdE).

Jumalused esinevad antropomorfsetena, zoomorfsetena (looma, sagedamini linnu kujul), taimedena, hübriidseina (poollooma-poolinimesena); mõned neist paljunevad nagu inimesedki (Smirnov 1895: 203-204 ), abielluvad maiste naistega. Müütilistes lauludes abiellub näiteks kõuejumal Pur'ginepaz maise tütarlapse Litovaga (Lituva, Sõrzha jne) (Jakov 1848: 59-60). Suhte algataja on Pur'ginepaz. Varianditi palub tütarlaps ise end taevasse võtta. Võimalik, et Pur'ginepaz on iidne soome-ugri ühisjumalus (Kuusi 1963: 144).

Mordva arusaamade järgi valitsevad maailma ülem- ja alamjumalused, kes iidsetel aegadel kehastasid päikest, soojust, tuld ja teisi universumi objekte. Iga jumalus soosis ja valitses teatava objekti, territooriumi, loodusnähtuse üle. Näiteks metsaema Vir'avale allus kõik, mis oli metsas; vee-emale Ved'avale allusid kõik vee-elukad jne. Jumalustel oli oma hierarhia, samalaadne suhe valitses näiteks puude puhul. Nii allusid ersadel tammed tammejumalus Tumopazile, mokshadel Tumoshkaile, kes omakorda allus metsaema Vir'avale, Vir'ava-Shkaile (mdM) või Tshipazile (mdE).

Eelkristlike kujutluste järgi olid mitmed jumalused esimesed hõimuhuvide kaitsjad, inimestele kõige lähedasemad üleloomulike olendite maailma esindajad. Esmaolulised olid vaimud, kes kaitsesid otseselt elamut kud (mdE&M) või hõimu jurt (mdE) (Smirnov 1895: 200). Nimetagem siinkohal koduema Kudavat (mdE&M); hõimuema Jurtavat (mdE), Jurhtavat (mdM); ahjuema Pjanakudavat (mdM), Kashtomat (mdE); laudaema Kardazavat (mdM), Karda S'arkot (mdE); saunaema Ban'avat (mdE&M) jne. Austati ka ümbritsevate loodusnähtuste ehk vee-, metsa- jt. haldjaid.

Juri Dõrin -- Näkineid

Mordva polüteism oli kujunemas monoteistlikuks süsteemiks. Erinevates ersa piirkondades esineb ülemjumalana kas Tshipaz või tema poeg Nishkepaz; mokshadel Shkai. Ülijumala väljakujunemine katkes ajaloolistel põhjustel.

Pärast maailma ja esimese inimese loomist hakkasid inimesed paljunema. Ersa Tshipaz jagas neid rahvasteks, andes igale rahvale oma keele ja usu. Arvati, et Maa peal on 77 usku ja sama palju keeli (Melnikov 1981: 56). Selleks, et inimeste vahel korda luua, määras Tshipaz rahvale valitsejad, kohtunikud ja muud ülemused.

Kurat loob inimesele vaenulikke, deemonlikke jõude. Ta loob humala ja õpetab inimesi õlut keetma. Inimesed hakkavad jooma ja varastama. Kurat sunnib tapma Nishkepazi, kes lüüakse Jeesus Kristuse kombel risti ja läheb taevasse. (Melnikov 1981: 55-56). Pattulangemise motiiv on mõjutatud kristlusest. Karistuseks paistab päike 7 korda vähem, talv on 7 korda karmim, maaharimine nõuab ränka tööd ja saak on kehvem.

Inimeste ja jumaluste vahendajaks peeti luike (mdE lokseit'). Võimalik, et selle kujutelma reliktiks on tava ülestõusmispühade ajal erilise pilliga luigehäält imiteerides linde teretada (Bojarkin 1986: 43-44).

Alumine ilm on surnute, hilisema ettekujutuse järgi patuste hingede asupaik. Üldiselt oli teise ilma mõiste algselt ebaselge. Paradiisi ja põrgut ei eristatud, need mõisted tulid koos ristiusu vastuvõtmisega. Usuti hauatagust maailma, kus elavad esivanemad ja mis võis asuda taevas, maa all või kuskil kaugel. Maa-alust ilma valitseb Mastorpaz (mdE) või Mastoratja (mdM - Jumal, maa-aluse riigi kaitsja). Tema on ka surnute kaitsja, kellelt paluti sugulastele teises maailmas toitu.

Arvati, et mõned haldjad on esivanematega suguluses (Smirnov 1895: 294) ja võivad suhelda või tegutseda koos nendega. Vahendajaks surnute ja elavate vahel peeti ka tuuleema Varmavat. Uskumuste järgi elavad surnud teises maailmas samasugust elu nagu maa pealgi. Seoses sellega pandi matuste ajal hauda majapidamistarbeid, tööriistu jne. Maa-aluses ilmaski kasvavad metsad, voolavad veed, on rajatud asulad, abiellutakse; seal on eluvesi eri ved' (mdM).