Vanadeks jalanõudeks on viisud karht, kart, mida kanti
kogu aasta vältel. "Viiskudel on oma koht täita ka
rahvatraditsioonis ja -kombestikus - lapse sünni puhul riputati
katuseharja vareslauale paar viiske, mis sümboliseerisid viisujumalat
Kar'-paza." (Kleeband 1986 : 58)
/Kar't' 'viisud' mdE, Bashkiiri ANSV,
Fjodorovka k. (end. Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Fjodorovka k.)
(Pk, kd B 11 : 413); kaart' 'viisud' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj.,
Sabajevo k. (Pk, kd B 17 : 229); kaart 'viisud' mdE, sama
(Pk, kd B 17 : 243); kaar 'viisud' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj.,
Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 275); kaar' 'viisk' mdE, sama
(Pk, kd B 18 : 277)./
Viisud: kart'. Bashkiiri ANSV, Fjodorovka k. H. Sarv, 1983.
(Fk 2028 : 75)
Viiske punusid mordvalased erinevalt oma naaberrahvastest. Viiskude ninaosa oli
punutud diagonaalselt ning seal oli punumisel tekkinud kolmnurkadest
kaunistused atjokshkat.
/Atjaksh 'seos viisu ninal' mdE,
Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi kub., Lukojanovi
mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 359)./
Viisud seoti jalga linasest niidist palmitsetud nööriga karks,
pidulikel viiskudel olid villasest lõngast paelad, ersalastel punast
värvi. (Kleeband 1986 : 58)
/Karjkst 'viisunöörid',
Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 31); kar'ks 'viisunöörid' mdE,
Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Katshelai k. (Pk, kd B 17 : 265)./
Esineb ka erinevat viiskude nimetust - semilõtshka. Need viisud
on tehtud seitsme soa abil.
/Semilõtshka 'seitsme soa
viisud' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi
kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 359)./
Pidulikuks jalanõuks on eriti mokshalastel saapad kjamot, millede
ülaserv on kaunistatud ornamendiga, altpoolt on sääred aga
vajutatud voltidesse (nn. "karmoshka"-saapad).
/Kjamot 'saapad' mdM, Mordva ANSV,
Starashaigovi raj., Anshovo k. (Pk, kd B 3 : 254); kemot 'saapad' mdM,
Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskije Avgura k. (Pk, kd B 13 : 22);
botinkat' 'saapad' mdE, Bashkiiri
ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.)
(Pk, kd B 11 : 426); polsapozhkat
'saapad' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi
kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 375)./
Kanti ka linnast ostetud nöörsaapaid kootat e. shapakat.
/Kootat e. shapakat
'nöörsaapad' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k.
(Pk, kd B 18 : 312)./
Terminiga kota, kotat tähistasid mordvalased kõige
erinevama tegumoega madalat nahast jalanõud... Nii nimetati ka nahast
kummipaeltega botikuid, mida jõukamatest peredest pärit naised XX
saj. alguses kandsid. (Belitser 1973 : 173)
Talvisteks jalanõudeks olid vildid tjoplõ.
/Tjoplõ 'vildid' mdM, Mordva
ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 205)./
Suurt tähelepanu pöörati jalgade mähkimisele, eriti sel
ajal kui kanti viiske. Eraldi jalarätid olid labajalale - praksta,
mis olid jämedamast riidest, ja sääreosale - petkst, mis
olid peenemast riidest. Viimaseid nimetati ka mõnedes ersa külades
pil'ge pet'.
/Praksta 'jalarätid jalalabale
(laiemad, jämedamast riidest)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj.,
Makarovo k. (EA 224 : 172); petkst'
'jalarätid, sääreosale (kitsamad, paremast riidest)' mdE,
Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 171);
pil'ge pekst' 'jalarätid
(säärte ümber viiskudega kanti)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini
raj., Makarovo k. (Pk, kd B 11 : 448)./
Pidupäevadel kandsid moksha naised punaseid villasest riidest
jalarätte ser'gat. Nendega mähiti jalad põlvist kuni
luupekseteni. (Belitser 1973 : 175)
/Ser'magat 'jalarätid' mdM,
Mordva ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k.
(Pk, kd B 3 : 276)./
Jämedaid sääri peeti mordvalaste seas ilu tunnuseks.
"Ilusasti köidetud säärepaela ülistatakse mordva
pulmalauludes kenaks nagu kirjatähed või nagu pitsatimärk.
"Valged kased", ütlevad piltlikult Saratovi kubermangu
mordvalased valgete ribadega ilusasti mähitud säärtest."
(Manninen 1929 : 140)
Hilisemal ajal ilmusid kasutusele sukad - tsjulkat.
/Tsjulkat' 'sukad' mdE, Bashkiiri
ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.)
(Pk, kd B 11 : 441);
tjulka mazinjat 'sukkade mustriline
osa' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino ja Zubovo- Poljana raj-dest (end.
Pensa kub., Krasnoslabodi mk. ja Tambovi kub., Spasski mk.) (EA 118 : 66)./
"Karmoshka"-saabas kemo, säärekaunistus
kemopitks, villane kootud põlvekate kemot'julka ja
särgi alläär. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskie
Avgurõ k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:38)
Saabastega kannavad moksha naised põlvekatteid kemotjulkat. Koos
põlvekatetega kantakse ka saapasäärte ülemisele servale
asetatud säärekaunistusi kjame pet'ks. Need sarnanevad moksha
särgi alläärega ning on kaetud lintide, nööpide,
kardpaelte ja -pitside ning litriridadega. (Kleeband 1986 : 57)
/Kemot'julka 'põlvekatted'
mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskije Avgura k.
(Pk, kd B 13 : 23); kemopitks
'säärekaunistused' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj.,
Mordovskije Avgura k. (Pk, kd B 13 : 29)./
