Õunapuu (mdM mar'l'u, mdE umarina).
Õunapuu on naiseliku ilu sümbol ning mordva mütoloogias tähistab ta maailma tasakaalu. Õunapuu kasvab lagendikul keset suurt pimedat metsa. Tema oksad on laiali sirutatud, ta katab oma okstega terve taeva ja juurtega maa. Sellel puul kasvavad kahte värvi õunad: päike tõusu pool punased, loojangu pool valged (omapärane päeva - soojus ja valgus - ning öö - külmus - sümbol). Pulmakommetes ja -lauludes võrreldakse neiut tee ääres kasvava õunapuuga.
Ebatavaline õunapuu kasvab ersa jumala Nishkepazi valve all. Seda õunapuud ei näe keegi. Peale kuldjuukselise kuldsete tiibadega nektarit korjava mesilase ei saa seda keegi leida.
Ühes laulus otsustas südametu pin'ä bajar (mdM pin'ä 'koer, peni', bajar 'bojaar, härra') vägeva tamme taolise imeilusa ja hiigelsuure õunapuu maha raiuda. Õunapuu palub inimkeeli endale halastada, hoiatades bojaari, et kui ta tema maha raiub, siis puruneb puusild sellest üleminekul ja ta hobused hukkuvad (nii juhtubki).
Aias enneaegselt kuivanud või sügisel uuesti õitsema läinud õunapuu usuti ennustavat peremehe või perekonnaliikme haigestumist või surma. Õunapuu maharaiumine oli keelatud. Väikse lapse matnud inimene ei tohtinud õunu süüa enne 28. augusti õunapüha (mdM Maren' Spas; mdM mar' 'õun', vn spas 'Kristuse äraseletamise püha - augustikuu kolme kirikupüha nimetus õigeusu kirikus'), sest muidu ei jätku lapsele teises maailmas õunu.
UPTMN. T. 2. Liritsheskie pesni. Saransk 1965.