Jaga-Baba (mdME).
Nõid Jaga-Baba on ersa imemuinasjuttude populaarne tegelane, kuigi teda peetakse vene folkloori hilislaenuks. Jaga-Babat kirjeldatakse suurte hammaste, pikkade käte, ebardlikult suurte rindade ja raske kõnnakuga hirmsa naisena. Tema lähenemist saadavad helid, mis meenutavad katkise vankri liikumist üle kivide ja kändude (mdME kuldor-kaldor, kalts). Jaga-Baba hobuseks on küna, piitsaks uhmrinui ja ohjadeks kassi soolikad. Tal on kümneid tütreid, keda ta paneb mehele imepäraselt sündinud noormeestele.
Jaga-Baba elab inimestest eemal keset metsa üleni umbrohtu kasvanud poollagunenud hütis. Erinevalt vene muinasjuttudest ei seisa onn kindlalt kanajalgadel ega pöörle, vaid on pooleldi maasse vajunud. Jaga-Baba istub tavaliselt hüti eesnurgas, lamab voodis või ahju peal. Jaga-Baba jalad on ahju taga, pea tare eesnurgas, rinnad aga visatud üle parte või “ise toas, pea laudas, üks jalg ahju peal, teine ahju ees” (mdM sonts' kudshka, pr'ats kaldazshka, f'k'ä pil'gots pänakud langsa, ombotses' - pänakud ingol'ä). Jaga-Babat kohates tuli teda kutsuda vanaemaks või tervitada sõnaga mdE S'uk! ('kummardus'), muidu kiskus ta inimese lõhki või neelas alla. Oma vange sundis ta tööle.
Mõnes muinasjutus väljub Jaga-Baba oma elupaigast harva, peamiselt ohvri jälitamiseks; teises läheb ta hommikuti metsa ja pöördub üksnes öösiti oma hütti. Jaga-Baba hütis elab nirk. Maja juures kasvav puu takistab nõia poolt jälitatavat inimest - puu lööb jooksjat ja sulgeb põgenemistee.
Jaga-Babat kujutatakse muinasjuttudes kurja ja juhmi inimsööjana. Tüdruk paneb näiteks Jaga-Baba lähedale haavapaku, mille see tüdruku pähe ära sööb. Teises loos tahab Jaga-Baba tüdruku ja poisi leivalabidaga ahju lükata, küpsetada ja ära süüa, kuid lapsed osutuvad temast kavalamateks ja ahju satub nõid ise.
Jaga-Baba keha ja tema asjad on maagilise jõuga, mis säilib neis isegi peale nõia surma. Näiteks muutuvad Jaga-Baba rasva maitsjad kitsetalleks või oinaks. Ka Jaga-Baba asjad võivad muuta kitsetalleks, lehmaks, härjaks või mõneks muuks loomaks. Uuesti inimeseks saadakse pärast mõne erilise tingimuse täitmist (näiteks tuleb lehma tappes alles hoida tema sarved).
Jaga-Baba esineb vahel ka abistaja, kaitsja, hea nõuandja ja ennustaja rollis. Ta tasub heateo eest heaga ja abistab hätta sattunud noorukeid ja vaeslapsi. Jaga-Baba käest saadud imeline lõngakera juhatab noormehele õiget teed. Sellistes juttudes kujutatakse Jaga-Babat vähem hirmsana, pigem lihtsalt metsamajas elava lahke kondise muldvana eidena.
Tänapäeval kutsutakse Jaga-Babadeks vanu tigedaid naisi.
Maskajev, A. I. Mordovskaja narodnaja skazka. Saransk 1947.