Nishkepaz, Ineshkipaz (mdE).
Nishkepaz oli ersade peajumala, päiksejumala, maailma ja maa looja Tshipazi lemmikpoeg, seetõttu andis Tshipaz talle edasi peaaegu kogu oma jõu. Varianditi on Nishkepaz *Ange pat'ai vanem poeg, tule ja taeva jumal, armastuse ja pere ning mesilaste ja mesipuude kaitsja. Ersad kujutavad Nishkepaz i ette ka mesilasi kasvatava jumalana, kelle ümber tiirlevad alati mesilased-hinged. Nizhni Novgorodi kubermangu terjuhanid ja ersalased nimetavad Nishkepazi jumala pojaks Inetshipaziks (Inetshi 'lihavõtted'; ine 'suur', tshi 'päev'). Palvetes nimetatakse Nishkepazi seitsmendaks jumalaks, kes seisab kuue jumala kohal. Ta loob tähti, mida arvatakse olevat õnnelike inimeste hinged.
Loomislugudes kujutatakse Nishkepazi pikkade tihedate langevate juuste ja valge maani habemega suure mehena. Kui ta puu all magab, siis puu kasvab ja lükkab laiali maa ja taeva; orud täituvad veega, maa seest tõusevad allikad; paljas maa kattub rohu, loomade ja lindudega. Müütilistes lauludes jagab Nishkepaz tammeoksal istudes inimestele õnne.
Nizhni Novgorodi ja Samaara kubermangu terjuhanide ja ersade pärimuses saatis peajumal Tshipaz Nishkepazi maa peale inimkujul, et ta inimesi aitaks (õpetaks headust ja kurjusest hoidumist, raviks inimesi). Kuradi poolt üles ässitatud inimesed tapsid Nishkepazi, kes läks pärast surma taevasse ja karistas seejärel inimesi: päikese ja maa soojus kahanes seitse korda, talv muutus seitse korda jahedamaks, maa hakkas andma vähem saaki ja loomad kehvemini sigima.
Nishkepaz võib muutuda tuviks, haneks, pääsukeseks, kotkaks, hundiks, härjaks, hobuseks, jäneseks või karuks. Nishkepazi lemmiklind on luik, taeva saadik ning jumalate ja inimeste vaheliste heade suhete tagaja. Nishkepazi üheks taevaseks tütreks on Kastarga.
Nishkepazi elukohaks on müütides Linnutee (mdME Kargon' Ki; mdM karga, mdE kargo 'kurg') või Kaalude tähtkuju. Nishkepazil on kuldne häll, mille ta laseb kuld- või hõbeketi otsas maa peale, et sellega tõsta taevasse õnnetuid neide, kes pole leidnud endale väärilisi peigmehi.
Simbirski ja Pensa kubermangu ersalased arvasid, et Nishkepazil on palju kodusid, kus elavad heade inimeste hinged. Need tiirlevad Nishkepazi ümber nagu mesilased tiirlevad mesilasema ümber. Ta annab oma emale Ange pat'aile tulekivi, et ta saaks sellest välja lüüa häid hingi.
Usuti, et Nishkepaz käib akende all salaja kuulamas, millest keegi räägib, unistab või mida palub. Haigustest lahtisaamiseks pidi läbi avatud akna kerjusele andma surnu või haige riietuseseme ja ütlema: “ Nishkepaz, võta, vii minu pojale teise maailma!” (Na, s'ävk, kantk mon' t's'orazti tona shiti!)
Nishkepazi auks peeti külapalvusi (nt P'atruda mel'ä 'peale peetripäeva', Baban' kasha), perekonnapalvusi ja palvusi haiguste, põua ja õnnetuste puhul. Talle ohverdati lambaid ja kanu ning paluti head viljasaaki ja vihma, kaitset rahe või tuule eest. Nishkepazi poole pöörduti ka ristimise ajal, paludes vastsündinule tervist ja õnne ning kaitset kurja silma ja nõia eest. Tema poole pöörduti armuloitsudes ja arstimissõnades (nt põletuste-, vigastuste- ja ussisõnades).
Mainof, W. Les restes de la mythologie Mordvine // Journal de la Societe Finno-Ougrienne. Helsingi 1889;
Melnikov, P. I. (Andrei Petshorski). Otsherki mordvy. Saransk 1981;
Maskajev, A. I. Mordovskaja narodnaja epitsheskaja pesnja. Saransk 1964.