Ahjuema (mdM Pänakudava, Pätnagodava, mdE Kashtomava, Ushtoman' kirdi; mdM pänakud, mdE kashtom 'ahi', mdM kud 'maja', mdME ava 'naine, ema'; mdME ushtoms 'kütma'; mdME kirdi, kirdems 'hoidma').
Ahjuema Pänakudava elab nähtamatuna ahjus. Pühade ajal viskasid ersad esimese toidupala ahju Pänakudavale. Lihavõtete ajal valati pliidile joogipoolist, hõõguvatele sütele visati leiva- või lihatükke - kuni need põlesid, tänas majaperenaine ahjuema. Annid pandi Pänakudavale ahjupõranda vasakusse nurka, kus temperatuur on tavaliselt kõrgem.
Pulmade eel pöördusid kokad lauludega ahjuema poole enne pulmaleibade ja -pirukate küpsetamist, et leivad saaksid kollased ja krõbedad. Peigmehe koju toodud noorik viidi kohe ahju juurde ja tutvustati teda Pänakudavale.
Pänakudava abile loodeti ka igapäevaste toimetuste juures - ahju jaoks puid tehes või vett tuues. Ahjuema abistas mälestamise toitu keetes saadud haiguse puhul, temalt said abi lasteta naised. Lapse kukkumisel saadud haiguse puhul läks posija esmalt keldrisse, kaasas kompsuke ohvriandidega (humal, hirss, münt). Seal tegi ta kompsukesega kolm ringi ümber lapse pea ja lausus palve majahaljale Kudavale, toas järgnes palve ahjuemale.
Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952;
UPTMN. T. 6, tsh 2. Mokshanskaja svadebnaja poezija. Saransk 1975.