Humalaema (mdM Koml'ava, mdE Komol'ava; mdEM koml'a 'humal' + ava 'naine, ema').
Koml'ava on metsikute taimede ja humala kaitsja, rituaalse joogi pure perenaine. Humalaema sümboliseerib looduse ohjeldamatut jõudu, taltsutamatust (Koml'avat võrreldakse jalust maha paiskava tuulega), energia üleküllust, rõõmu, laulu, tantsu, lihalikku armastust, tahet ja võitlemist. *Ange pat'ai ei sallinud humalat, sest see kasvas kuradi toodud oksast. Koml'avast kõneleb suur laulutsükkel ja ta esineb sageli pulmalauludes, kusjuures humal on neis alati personifitseeritud. Veel vanapärasemates lauludes kujutatakse humalat naise, ema ja metsakaitsjana. Koml'ava peakate ja kleit on tavaliselt kulla ja hõbeda karva nagu müütilistel kangelastel. Lauludes märgitakse tavaliselt humala märga ja pimedat (maa) kasvukohta, millega rõhutatakse humala seotust naiseliku algega. Kui humal aga kasvab mööda puutüve ja oksi tippu, omandavad tema kollased käbid jumaliku päikese värvi, mis märgib mehelikku alget.
Koml'ava ga seotud pärimuses tuleb esile metsiku ja kultuurse vastandus, millest ühte esindab humalaema ja teist *leivaema Norovava. Humal ja vili sümboliseerivad aastaaegade vaheldumist: kangelaste üks seisund vahetub teisega ja koos sellega saabuvad järjestikku kevad, suvi, sügis ja talv.