Jaanipäev (mdM Kupal'n'a, mdE Valnoma tshi; valnoma 'kastmine', tshi 'päev').
Jaanipäev (24. juuni (7. juuli)) ehk Ristija Johannese sünnipäev on suvine pööripäev, mille tähistamisel on Mordvas mitmeid erijooni. Tänini on paljudes moksha ja ersa külades jaanipäeval kombeks üksteist veega kasta. Arvati, et mida ohtramalt kasteti, seda parem, sellepärast valati kõige sagedamini vett otse ämbrist. Uskumuse kohaselt aitas see rituaal terveks saada ja ajas kurjuse välja.
Arvati, et jaaniööl omandavad vesi ja taimeriik võlujõu. Jaanilaupäeva öösel korjati lilli (mdM kupal'n'a pantshft 'jaanililled'), need kuivatati ja hoiti alles järgmise aastani. Moksha uskumuse järgi põlevad jaanilaupäeva öösel kõikide rohttaimede kohal küünlad. Ühe erilise lille kohal põleb kaksteist küünalt - seda võivad näha vaid ausad inimesed. Sellelt lillelt õielehe tõmmanu mõistab loomade, madude ja lindude keelt. Samuti usuti, et jaanilaupäeva öösel tuleb maetud varandus hõbedase kuldloogaga ja kuldkellukesega hobusena maa peale - seda kuuleb vaid see, kes varandust väärib.
Jaanipäeva hommikul enne päiksetõusu käisid haiged jõe ääres. Sooritati maagilisi toiminguid: löödi kolm korda risti ette, tuldi selg ees majast välja, ujuti kolm korda ja paluti mõttes jaanipäevalt tervenemist. Rääkimine oli kogu aeg keelatud - vaikselt tuldi koju ja mindi magama.
Jaanipäeval ei tohtinud majast midagi välja anda, muidu annad tervise ja jõu ära. Valitses töökeeld, eriti keelatud oli umbrohu kitkumine, sest muidu ei saa viljasaaki. Jaanipäeva järgi ennustati ilma: selge päev - ilus suvi, vihm - sombune suvi.