Külmataat

Külmataat, Pakasejumal (mdM Kel'mä at'a, mdE At'apaz; mdEM at'a 'ätt, mees'; mdEM kel'me 'külm, pakane'; mdE paz 'jumal').

Külmataat on oma olemuselt ambivalentne: ta võib olla nii kuri kui ka hea. Kel'mä at'a elab jäämajas, tema lemmikkoht on korstna taga. Muinasjuttudes püüab külmataat tehtud kurja eest (külmetatud viljasaak) heaga tasuda.

Pakasejumalat kummardatakse vaiksel neljapäeval; tema poolehoiu võitmiseks pannakse aknalauale jahukisselli ning palutakse mitte hävitada vilja ega külmetada inimesi.

Kirjandus:

Mainof, W. Les restes de la mythologie Mordvine // Journal de la Societe Finno-Ougrienne. Helsinki 1889;
UPTMN. T. 3, tsh 1. Mokshanskije skazki. Saransk 1966.