Muna (mdEM al).
Muna on elu alguse ja viljakuse sümbol, millele omistatakse maagilist jõudu. Muna oli kohustuslik palvusetoit. Esimene munetud muna asetati kinnastatud käega sõela, kus seda veeretati; esimesi mune kaaluti külviaegade määramiseks kepi ja selle keskele torgatud noa abil: kui esimene muna oli raskem, külvati suvivilja esimesel tähtajal, kui teine, siis teisel tähtajal jne. Vilja külvamisel visati esimesse vakku keedetud muna, et viljaterad kasvaksid munasuurused. Esimesel karjalaskepäeval anti karjapoisile ilmtingimata muna, et loomad sigiksid ja tuleksid alati koju. Värvitud mune kasutati soosingut taotlevatel ja maagilistel eesmärkidel.
Lihavõtete ajal oli kombeks asetada värvitud mune jumalate tarvis aknalauale ning panna muna igale pereliikmele ohutiseks ka ikooni taha. Kui muna läks enne järgmisi lihavõtteid mädanema, oli see haiguse- või surmaenne. Värvitud lihavõttemune ja *külapalvuseks Velen' ozksiks valmistatud mune visati tulekahju peatamiseks tulle.
Semiku (seitsmes nädal pärast lihavõtteid) ehk jumalanna *Ange pat'ai püha puhul sibulakoortega värvitud kuldseid mune säilitati ja visati samuti tulekahju ajal tulle, et seda peatada ja muuta tuule suunda. Selliseid mune riputati ka metsas puudele, milles elasid mesilased, et need koonduksid paremini sülemisse.
Peeneks hakitud munadega toideti tibusid, paludes Ange pat'ailt, et need kanad tulevikus palju muneksid. Kuldseid mune pidid sööma naised, kellel ei olnud lapsi või kelle lapsed olid surnud imikueas. Loomataudi ja eriti lammaste haiguste korral asetati hakitud mune lauta ning suitsetati loomi muna- ja sibulakoore seguga. Ravitsejad kasutasid mune erilise kaetamisvastase tõrjeriituse juures.
Jõuluaegse kasevihtade leotamisveega, kuhu asetati ka mõned munad, pesti hälle ja piserdati sünnitajaid. Mune annetati lastele, kes käisid jõulusantideks. Mune asetati rituaalse toidu, keedetud seapea suhu.
Uue perekonna sümbolina anti ersa noortele pulmakutse eest muna, samuti oli tavaks panna muna pulma teisel päeval noorpaari ette. Sama sihiga pandi rituaalse pulmapiruka luvon' kshi pealmisele, kaheteistkümnendale kihile nelja ilmakaare sümboliteks neli kanamuna. Munadel kui elu ja elluärkamise sümbolitel oli oluline koht ka matuse- ja mälestuskombestikus: neid viidi koolnu majja ja kalmistule.
Munakoored, kust tibud olid välja koorunud, lükiti ohutiseks pirru otsa. Mune ei tohtinud ulatada üle teeraja - arvati, et siis saavad kanad hukka; ka ei pandud esimesena munetud muna hauduma - arvati, et see on tühi. Mune ei tohtinud koksida vastu lauda, sest see toonuks halba. Mune koksiti lapsele tervist taotledes vastu tema laupa.
Roiskunud ja tühje mune kasutati maagilistel eesmärkidel - loomade ja perekonnaliikmete kaetamiseks visati neid lauta või pandi välistrepi alla.
Melnikov, P. I. (Andrei Petshorski). Otsherki mordvy. Saransk 1981;
Shahmatov, A. A. Mordovski etnografitsheski sbornik. Sankt-Peterburg 1910.