Pärn (mdM päshä, mdE pekshe).
Pärn on püha puu. M. J. Jevsevjev on üles kirjutanud loo Narovtshati maakonna Vetshkenino küla pühadest pärnadest (mdM prashtsh'onai päshät; vn proshtshenie 'andeksand, andestamine'), mis olla sirgunud huntide poolt puruks kistud õdede verest. Kui pärnasid taheti maha raiuda, purskas neist esimese kirvelöögi peale veri.
Pärnajumal Pekshepazile (mdM Päshäpaz) pühendatud palvuses palusid ersalased head viljasaaki. Ersade ja mokshade arvates olid kõik inimeste haigused jumalate karistus ja tervenemiseks pidi neid lepitama püha pärna juures. Peamiselt palusid abi viljatud naised ja emad, kelle lapsed sündisid surnutena. Pärnale toodud anded - linad, rätikud, uued särgid jne - riputati puule. Haigetelt lastelt võetud kaelaristid, särgid ja vööd jäeti pärna alla, lootes, et koos riietega lahkub lapse juurest ka haigus. Pärna poole palvetati põlvili olles. Palvetamise aeg ei olnud määratud, kuid sagedamini toimus see suvel ja sügisel.
Jevsevjev, M. E. Mordovskaja svadba. Saransk 1990.