Põlluema (mdM Paks'ava, mdE Paks'a s'arko, Paks'a pat'ai; mdME paks'a 'põld', mdME ava 'naine, ema', mdE s'arko 'ting, täimuna', mdE pat'ai 'vanem õde, tädi').
Paks'ava on põllu kaitsja. Ersadel esineb selles rollis *leivaema Norovava. Kalendrilauludes kujutatakse põlluema nurmkana või pikkade langevate juustega naisena.
Paks'avale ohverdati enne ja pärast vilja koristamist. Mokshad jätsid põlluema jaoks ühe viljariba - paks'an' kaza (põllu kits) või paks'an' sakal (põllu habe) - lõikamata. Lõikuse lõpus jäeti Paks'avale vana viljahaki asemele natuke õlgi ja põllu lõppu rukkipäid. Põlluema ei lubanud põllu pealt kivikesi koju viia, muidu kanad lakkavad munemast. Samuti ei tohtinud põllule kaasa võetud leiba koju tagasi viia - kanad surevad.
Keskööl rukki õitsemise ajal Paks'ava kiljub: kui tema hääl oli vilesarnane, ennustati head viljasaaki, nutune - halba saaki. Sel ajal ei tohtinud ka mürada, et vaikust armastavat põlluema mitte vihastada.
Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952;
UPTMN. T. 7, tsh. 3. Kalendarno-obrjadovyje pesni i zagovory. Saransk 1981.