Part

Part (mdM jaks'arga, mdE jaks'argo).

Part on müütides seotud vee ja maaga, teise ilmaga (sukeldub sügavustesse maa järele, vt *Maa, muld), õhu ja taevaga. Part on kõigi soome-ugri rahvaste mütoeepiline pesal mune hauduv loojalind.

Parti kirjeldatakse kui ebatavaliselt kaunist lindu, kel on kullatud jalad, münditaoline sulestik ja mündikirjalised tiivad, mille otsad on puhtast kullast. Pardi selja peal on tsaari pitsatid ja jumalikud märgid, pea on tal hõbedane, nokk ja lestad vasksed ning tiivad sirbikujulised. Suursuguse välimusega pardist kumab ebatavalist valgust. Part on seotud inimsooga - ta võib olla nõiutud naine. Müütilistes lauludes on part ka võõrasema põlatud võõrastütar või vastumeelne tütar, kes peab meheleminekuni elama linnuna. Mõnikord on ta peajumal Verepazi (mdE) või metsaema Vir'ava lind.

Parti kujutati kord linnu kuju võtnud neiuna, kord linnuna, kelle suhtes kehtis jahikeeld. Keelu rikkuja sooritab ränga kuriteo. Müütides on part ennekõike eluandja, alles seejärel lind. Pärast sellise pardi tapmist on kütt vapustatud linnu oigamisest ning vere ja sulgede hulgast.

Pardi tapmine mõistetakse hukka ja süüdlast karistatakse füüsiliselt või moraalselt (pekstakse või sõimatakse). Mõnes müütilises laulus jätab noor kütt pardi tema palvel ellu ja abiellub temaga. Teistes lauludes tapab abielus olev kütt pardi vaatamata linnu hoiatusele, et koos temaga hukkub ka jahimehe pere ja külvatud vili, kuna ta pole part, vaid peajumal Verepazi (mdE) saadik.

Kirjandus:

UPTMN. T. 1. Epitsheskie i liro-epitsheskie pesni. Saransk 1963;
Maskajev, A. I. Mordovskaja narodnaja pesnja. Saransk 1964.