Pirukad (mdM pär'akat, mdE pr'akat).
Tavaliselt valmistati pirukaid kalendripühadeks, kõige sagedamini palvusteks. Uspenija ajal (mdM uspenija; vn uspenije 'Maarja taevaminemise päev'; eesti rahvakalendri rukki- ehk külvimaarjapäev - 15. (28.) august) küpsetati hirsipirukaid mdME kashan' p'ar'akat, Maren' Spasi ajal (mdM Maren' Spas; mdM mar' 'õun', vn spas 'Issanda muutmise püha - augustikuu kolme kirikupüha nimetus õigeusu kirikus') õunapirukaid mdM maren' pär'akat.
Pirukad kuulusid lahutamatult ersa pulmade juurde. Mõnel pool viidi mõrsjale üheksa, teisel pool seitse või viis (mitte vähem) pirukat. Igal pirukal oli oma nimetus ja tähendus. Kõige suurem ja olulisem pirukas oli tammevõruga (päikese sümbol) ümbritsetud kaheteistkümnekihiline ümmargune rituaalne leib luvon' kshi (mdME luvoms 'loendama, lugema (palvet)'; mdME kshi 'leib'). Alumine kiht (maa ja viljakuse kehastus) tehti hirsipudrust, teine kiht kohupiimast, kolmas munapudrust, neljas pudrust, viies kohupiimast jne. Ülemise kaheteistkümnes kiht koosnes neljast koorimata kanamunast, mis olid määratud viljakuse tagamiseks peajumalale. Pirukas kaunistati taignast tehtud kujudega - tavaliselt hobune ratsanikuga või kaks (neli) tuvi. Pirukasse pisteti värvilise paberiga kaunistatud kuuseoks, sest kuuske peeti elu ja pikaealisuse, ka teise ilma ja peigmehe kodu sümboliks. Kuuseoks torgati hiljem noorte voodi kohale, kuhu see jäi, kuni ise ära kadus. (Kuuseoks kuulus ka shokshade pulmapiruka juurde, kuid nemad andsid pirukad sigadele, et need paremini sigiksid.) Noormehe kodus küpsetatud luvon' kshi jäeti mõrsja vanemate laua peale, kaunistatud ülemise kihi viis kosjamoor tagasi peigmehe emale.
Sovamo pr'aka ('sissemineku pirukas') kergendab peigmehe pulmarongi sissesaamist mõrsja- ja tema naabrite majja (mõrsja peidukoht). Pirukas poolitati pruuti saatvate tüdrukute ja majaperenaise vahel.
Pirukaga ava lovtso 'emapiim' tänati mõrsja ema tütre rinnaga toitmise eest.
Van'ks tarkan' pr'akaga (mdE van'ks 'puhas', mdE tarka 'koht') jättis mõrsja kodust lahkudes hüvasti esiisadega. Mõnel pool kutsutigi seda pirukat at'avan' pola 'esiisade osa'.
Peigmehe pulmarongi päralejõudmisel mõrsja koju korraldati piruka toi pr'aka (mdM toi 'kaasavara') palvus. Pirukas jagati palvuse järel mõrsja sugulaste vahel.
Pulmapirukaga üheaegselt küpsetasid ersalased viljakuse tagamiseks 30-40 naise rinda meenutavat kuklikest oder'van' pott' (nooriku rinnad). Peigmehe kodus toimus sel puhul eriline palvus. Peajumalatelt ja Kashtom kirdilt (mdM Pänakudava 'ahjuema') paluti, et noorikul oleks palju piima ja võid ning et ta sünnitaks seitse poega ja seitse tütart.
Enne piruka ahjupanemist palvetati ja lauldi (mdME pazmoro; mdE paz, mdM pavaz 'jumal'; mdE moro, mdM mora 'laul'), paludes ahjuema küpsetada ilusad siledad pirukad, ning tänati teda hea piruka eest. Pärast seda paluti jumalalt edu pulmade läbiviimisel, noortele kaitset kaetamise eest ning viljakust.
Piruka kaunistamine hobuste, tuvikeste ning munadega oli ilmselt asendusohver jumalatele. Pirukat ahjust võttes trambivad küpsetajad jalgu, hirnuvad nagu hobused ja kõlistavad kuljuseid - ahju peremehel palutakse kostitada “hiirekarvalisi (hobuseid)”, kuna nad ei saa pirukat ahjust välja võtta.
Jevsevjev, M. E. Mordovskaja svadba. Izbrannyje trudy. T. 5. Saransk 1966.