Tuleema (mdEM Tolava; tol ’tuli’, ava ’naine, ema’).
Tuleema Tolava on kindla kujuta siidjuustega naine sinise rätiku ja kõrvarõngastega ning kepp käes.
Tuleema kardab *vee-ema Ved'avat. Ühes müüdis kutsub tuleema lapse sündimise puhul Ved'ava ja tema mehe endale külla ja kostitab neid meemõduga (mdM pur'ä, mdE pure). Peo käigus läheb Tolava Ved'avaga tülli - mõlemad kiidavad iseennast ja halvustavad teist. Lõpuks hakkab Tolava sisisema ja leegitsema ning Ved'ava vett pritsima. Ehmunud tuleema peidab end kivi taha. Pärast seda keelab vee-ema tal vaeseid inimesi põletada ja neid nutma ajada. Kuni Ved'avat pole, peab Tolava laulma ja tantsima.
Tuleema poole pöörduti põletusloitsudes (mdE pitsevte ozolmat, mdM pid'efta ozondoma - pid'ems ’põletama’, ozondoma ’palumine’). Mõningaid nahahaigusi (sügelisi, seeni) raviti lahtise tule juures toas ahju või saunas kerise ees. Uskumuse kohaselt võis Tolava sel viisil aidata haiguse “ära keeta” (mdM pid'ems urmat').
UPTMN. T. 7. tsh. 3. Kalendarno-obrjadovyje pesni i zagovory. Saransk 1981.