Ussikuningas

Ussikuningas (mdM Inekui, mdE Inegui; md ine ’suur’, mdM kui, mdE gui ’madu’).

Inekui oli varasemates müütides kurjade vaimude sümbol, hiljem kujutati teda ussikuningana. Inekui on valget (varasemates müütides musta) värvi, kuid ta võib olla ka tulekarva. Ussikuningal on 7 või 12 pead ning ta oskab lennata.

Müütide järgi elab ussikuningas kaugel (seal, kuhu linnud ei lenda) vaigumere taga kõrgel mustal kaljul asuvas lossis. Lossiaias tornide otsas on kuldmaod (zolotan' kuiht'). Lossi valvavad kolme peaga maod. Ussikuninga saabumist saadab müristamine.

Imemuinasjuttudes hakkab inimene valge Inekui liha süües mõistma loomade keeli. Kahevõitluse ussikuningaga võidab tavaliselt karu ja naise abielust sündinud noormees.

Ussikuninga motiivi kasutatakse sajatamistes - et tekiks seitsme peaga (mdME sisem pr'asa) koeranael.

Ersad-mokshad nimetavad Inekuiks salakavalat ja vihast inimest.

Kirjandus:

Maskajev A. I. Mordovskaja narodnaja epitsheskaja pesnja. Saransk 1964;
UPTMN. T. 3, tsh. 2. Erzjanskije skazki. Saransk 1967;
UPTMN. T. 7, tsh. 3. Kalendarno-obrjadovyje pesni i zagovory. Saransk 1981.