Eks ole, saaks nagu aru, aga ei saa ka. Üks on selge: tegemist on sugulaskeelega, aga millisega siis? Ülaltoodu on tuntumaid vepsa lastelugemisi. Eesti keeles võiks see nii olla:

Soome-ugri, sealhulgas meie lähemate keelesugulaste - läänemeresoome rahvaste tundmisega pole lood kuigi head. Vähenegi olemasolev teadmine pole sealjuures võrdselt jaotunud. Soome on mõistetavalt täiesti väljaspool võrdlust - iseseisev riik, mis on nüüd eestlastele avanenud kui tähtis kauba- ja lõbureisimise paik, aga paljudele võimaldanud ka soodsaid töökohti. Muidugi on meie inimeste teadvuses kõige kõrval järvemaastikud, Kalevala, Kivi ja Sibelius.

Karjala on teadagi palju ebamäärasem, aga vene ajal kooliskäinud on õppinud kaardilt sellenimelist ANSV-d leidma ja vähemalt piirnemine Soomega jättis ta kindlasti paremini meelde kui muud sellesarnased moodustised.

Ingerlasi, kelle alla sageli liidetakse ingerisoomlased ja isurid, tunnevad paljud oma naabritena, õpingukaaslastena jne. Iseasi, et niisugusel teel kujunenud pilt võib olla koguni väär ja on nagunii puudulik. Ingerimaa kolmandast hõimust tänu autoriteetsele ja aktiivsele P. Aristele.

Liivlased on väiksematest sugulastest ilmselt kõige tuntumad - ja kuigi kooliajaloost ning ärkamisaja populaar- ja ilukirjanduse kaudu seostub nendega eriti Kaupo isiku kaudu ka teatud äraandjalikkuse vari, on see 20. sajandi lõpul õnnelikult ületatud. Olen tähele pannud ootamatult suurt publikuhuvi lähemate aastakümnete liivi-teemaliste ürituste vastu. Liivlastel on tõmmet. Kas on oluline ehk meie omaga sarnasem ajalookogemus?

Vepslastega on asi kõige kehvem. Korduvalt olen kogenud, et nende olemasolustki ei tea suur osa eestlastest, ja nii olen pidanud esmast teavet jagama paljudele erinevatele inimestele. Väljaspool rahvusteadustega tegelejate kitsast ringi võib siiski ette tulla üksikuid üllatavalt teadlikke. Need on vepsa-entusiastide mõjuvälja sattunud inimesed (näiteks Avo Vaaniga matkadel käinud pärnumaalased) või jälle need, keda elu on juhuslikult otse vepslaste sekka paisanud, nagu üks kunagi kohatud Tallinna taksojuht.

Aga püüame ometi seda asja parandada! Siit võib leida kirjutisi, pilte, video- ja helinäiteid mitmel vepslasi, nende vaimset ja materiaalset kultuuri puudutaval teemal. Kes midagi juba teab, võib oma teadmisi kontrollida, aga ka süvendada. Kes aga ise on vepslasi uurinud, saab siinset, esialgu lünklikku pilti oma panuse lisamisega täiendada.

• Kus asub see maa, mida võiksime nimetada Vepsamaaks? Milline ta on looduse ja inimasustuse poolest?
• Mida on teada vepslaste vanemast ajaloost ja kuidas on kujunenud nende saatus meie sajandil?
• Kuidas vepslased maad harisid?
• Kas vepslastele enestele on tähtis olla vepslane?
• Mida või keda vepslased uskusid ja usuvad?
• Kas palvetama peab tingimata kirikus?
• Millised on vepsa laulud?
• Kes on kulikod?
• Kuidas avaldasid vepslased oma tundeid lähedase surma puhul? Aga kuidas pulmades?
• Kuidas kolisid vepslased uude majja?
• Mida tehakse, kui loom või inimene metsa eksib?
• Mis köidab vepsa muinasjuttudes? Aga kes, kus ja kuidas jutustasid?
• Milliseid lugusid on vepslased veel vestnud?