Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled“ 2025
Traditsioonilise kevadkonverentsi korraldajad ERMist, kirjandusmuuseumist, rahvaluulearhiivist, TÜst ja Tartu Nefa rühmast kutsuvad osa saama kultuuriuuringute noorteadlaste uurimistööde esitlustest.
Sel aastal toimub konverents „Noorte hääled“ 29. aprillil algusega kell 10.00 Eesti Rahva Muuseumis.
Konverents pakub noortele uurijatele võimaluse mõttevahetuseks antropoloogia, etnoloogia, folkloristika jt lähedastel teemadel. Kavas on nii eesti- kui ingliskeelseid ettekandeid.
Sisukad esitlused on keskendatud maastikumärkide tähendustele, pillimeeste ja regilauluteadjate repertuaarile, suitsusaunale, rahvatantsudele, sotsiaalmeediauuringutele, erinevatele kommetele linnas ja maal ning lähedal ja kaugel.
Sündmusest lähemalt ERMi kodulehel. Programmi leiad SIIT
Lisainfo: Tiina Kull, tiina.kull@erm.ee (ERM)
Vahetud korraldajad: Tiina Kull, Piibe Nõmm, Liisi Jääts, Kristel Kivari, Ester Bardone, Mia Marta Ruus, Mathilda Matjus
Uute kogumike „Mitut usku Eesti“ VI ja VII esitlus 23. aprillil
Humanitaarteaduslike artiklite sarja „Mitut usku Eesti“ kahe uue kogumiku esitlus toimub 23. aprillil 2025 kell 15.45 Tartu Ülikooli kohviku Rõdusaalis.
Lea Altnurme, Reet Hiiemäe ja Marko Uibu tutvustavad kahte värsket väljaannet:
„Mitut usku Eesti VI. Tervis“ käsitleb religiooni, alternatiivmeditsiini ja tavameditsiini põimumist Eesti kontekstis. Artiklites analüüsitakse muu hulgas Luule Viilma ja rahvaravitsejate tegevust, paastumise erinevaid tähendusi eestikeelses õigeusu traditsioonis, terviseteemasid sotsiaalmeedias ning kehakäsitlusi uues vaimsuses.
Vaadeldakse ka hingehoidu kui teenust sekulaarsetes institutsioonides ja religiooni rolli vaimse tervise valdkonnas.
„Mitut usku Eesti VII. Loodus“ vaatleb, kuidas loodusest saab tänapäeva inimese jaoks vaimne ja tähenduslik keskkond.
Artiklid käsitlevad looduslike pühapaikade tüüpe, rituaalmaastikke, maausku ja indiaanilaagreid, Mauri põliskodude küla, samuti hingeloomade temaatikat ja šamaanitrummi kasutust Eestis.
Veebiseminar "Folkloori säilitamine modernses arhiivis: välitööde ja dokumenteerimise küsimused Euroopa praktika kontekstis"
25. aprillil 2025 kell 9.30 kuni 15.00 toimub veebiseminar "Folkloori säilitamine modernses arhiivis: välitööde ja dokumenteerimise küsimused Euroopa praktika kontekstis".
Seminar keskendub modernse folklooriarhiivi tegevustele: pärimuse kogumine, säilitamine, uurimine ja taaskasutamine muutuvas ajaloolises kontekstis.
Arhiiviallikatel on mõõtmatult suur roll kultuurilise identiteedi loomisel, mineviku mõistmisel ja tänapäeva mõtestamisel, sealjuures ka ühise rahvusliku kultuuripärandi kujundamisel ja säilitamisel. Arhiivimaterjalide säilitamise teema on eriti esile kerkinud alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal. Seminari üks keskseid eesmärke on tutvustada Ukraina folkloristide tegevust eriti käimasoleva sõja ajal, kuid samuti vähetuntud materjale nii eesti kui ukraina pärimuskogudest, heita valgust eesti ja ukraina kultuurisidemetele ja luua ka uusi teaduskontakte.
Seminar toimub Ukraina Teaduste Akadeemia M. Rylsky nimelisest Kunstiuuringute, Folkloristika ja Etnoloogia Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi 2024. aastal sõlmitud koostöölepingu raames
Korraldajad: Inna Lisniak, Taive Särg, Mari Väina
Seminari töökeel on inglise keel.
Koosoleku link
Veebikonverents ersa ja mokša keelepäeva tähistamiseks
16. aprillil tähistatakse ülemaailmset ersa ja mokša keelepäeva ning selle auks korraldab Eesti-Mordva Selts koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga rahvusvahelise veebikonverentsi 25 aprillil 2025.
Konverentsi programm sisaldab videotervitusi ersadelt ja mokšadelt ning mordva keeli uurivatelt ning õppivatelt inimestelt maailma eri riikides, muusikavideote vaatamist ning ettekandeid ersa-mokša keelte ja kultuuriuurimisest, säilitamisest ja populariseerimisest Eestis, Soomes ja Ungaris.
Kavaga tutvuma
Kontakt: Natalia Ermakov, natalia.ermakov@folklore.ee
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Mordva Selts
Link sündmusele
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek 24. aprillil
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud ARSi koosolekule 24. aprillil 2025 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis
Kavas:
1. Liina Saarlo "Kalevipoeg rahva ja luule vahel"
Meie rahvuseepos Kalevipoeg sisaldavat umbes 12% “rahvaehtsaid” regivärsse. Kalevipoja laulud on jõudnud omakorda mitmel moel rahvaluulekogudesse tagasi – nii pikkade mahakirjutuste kui lühemate motiivide, üksikvärsside, vormelite ning keelenditena.
Runoregi.fi abil on võimalik üksikasjalikumalt vaadelda Kalevipoja värsside seiklusi rahvasuus ja paberile panduna ning mõtiskleda, kes, kuidas ja miks Kalevipoega rahvaluulekogujatele saati. Kas Kalevipoega võidi koguni laulda?
2. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek
Juhatuse aruanded
Revisjoni komisjoni aruanded
Uue juhatuse ja revisjoni komisjoni valimine
Täpsem info on saadetud liikmetele kirja teel.
Kõik huvilised on oodatud
15. aprillil seminar loomamuinasjuttude uurimisest
Head seminarihuvilised!
Järgmine seminar on pühendatud muinasjuttude uurimisele.
Teisipäeval, 15.aprillil 2025 kell 12.00 Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas algaval seminaril koha peal esineb Pille Kippar. Teema on: "Eesti loomamuinasjuttude rahvusvahelisest taustast".
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval anti üle presidendi rahvaluulekogumise preemiad
President Alar Karis andis 11. aprillil 2025 Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad.
2024. aasta kogumisvõistlusel „Kunsti puudutus“ osales üle 200 inimese. Peakorraldaja Mari-Ann Remmeli sõnutsi oli tuumakaid ja samas erilaadseid kirjutisi rohkesti.
Kajastusid kogukondlikud ja põlvkondlikud aspektid, kunsti seos pärimusega, rõhutati kunsti teraapilist ja maagilist toimet. Mõni töö sisaldas palju illustratsioone ja nimesid, mõni keskendus isiklikele emotsioonidele ja kogemustele, mis ulatusid ka Eestist kaugemale. Vahendati lugusid teostest ja nende mõjust.
Kogumisvõistluse "Kunsti puudutus" preemia pälvisid Kristel Kotta ja Merilin Kotta temaatilise võidutöö ning 2019. ja 2022. aastal žüriide preemiad pälvinud kaastööde eest.
2024. aasta kogumisvõistluse võidutööl (Kristel Kotta, Merilin Kotta, Heivi Kotta) on žüriiliikmete hinnangul ühelt poolt teadustöö mõõtmed ja rahvusvaheline ulatuvus, teisalt pole kuhugi kadunud varasemate tööde soe põlvkondlik omaeluloolisus ja emotsionaalsus; kaastöösse on kaasatud ka pereisa. Isiklikest kokkupuudetest ja suurimaist kunstielamustest jõutakse kunsti sotsiaalse ja teraapilise mõju, tätoveeringute ja kehakunsti analüüsi ning väärtuste mõtestamiseni.
Heiki Maiberg pälvis preemia kauaaegse kogumistöö korraldamise eest Maalehe rubriigile „Piibujutt“ ning selle käigus laekunud ainese arhiivile üleandmise eest.
Arhiivi jõudsid Maalehe rubriigi „Piibujutt“ autorite originaalkaastööd aastaist 1992–2023. Piibujutud kujutavad endast lugusid pajatuse ja naljandi piirialalt. Kokku on Maibergilt ERAs 2464 lehekülge materjali, 2025. aasta veebruaris lisandus veel üle 500 lehekülje. Aines on väärtuslik materjal tulevastele huumori- ja argielu-uurijatele.
Valter Parve sai tunnustuse silmapaistvate tööde eest 2022.–2024. aasta kogumisvõistlustel „Muusika minu elus“, „Minu saunalugu“ ja „Kunsti puudutus“.
2024. aasta võistlusele „Kunsti puudutus“ esitas Valter Parve mahukad, mitmekülgsed ja hoolikalt vormistatud mälestused kunsti teemal ühe esimesena osalejaist. Tööle on lisatud suur hulk illustratsioone. Tema kaastööst leiab osutusi kunstisündmustele Pärnus ja Eesti kunstielule laiemaltki. Õpetaja ning sotsiaaltöö lektorina on Parve võimaldanud lastel väljendada karikatuuride kaudu kiusamisega seotud tundeid ning korraldanud näituse puudega noormehe suuga maalitud teostest. Parve kirjatöös on tunda hoolimist inimesest, samuti loodusest ning kunstist, mis aitab hoida kalleid mälestusi.
Kaastööliste päeval kuulutati välja uued, 2025. aasta kogumisvõistluste teemad „Külalisraamat lugudes ja esemena“ ja „Potipõllundus“.
Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale ERA kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel.
Muusikapaladega esines sündmusel Kulno Malva.
Kogumisvõistlust ja rahvaluulepreemiate laureaatide fondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, MTÜ Konrad Mägi Ateljee Selts, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus.
Kirjanduskonverentsil 11. ja 12. aprillil esinevad ka rahvaluule-uurijad
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga raamatu ilmumisest.
Tartu Ülikoolis tähistatakse seda sündmust TÜ raamatukogus 11.–12. aprillil 2025 toimuva konverentsiga „Eesti kirjanduse leksikon“.
Ettekannete teemad ulatuvad erialastest tüvi- ja risoomtekstidest, klassikast ning perifeeriast, kirjutatud või kirjutamata kirjandusest trükikunsti ning tehisaruni.
Konverentsi avamine on reedel, 11. aprillil kell 9.30
Kogu informatsioon - kava ja ettekannete kokkuvõtted on tutvumiseks TÜ kultuuriteaduste instituudi lehel.
Liina Saarlo peab ettekande „Raiusin kõik raamatusse. Suulise pärimuse ja kirjanduse seoseist eesti regilaulude näitel“ konverentsi 1. päeval.
Risto Järv esitab uusi vaateid sõnavõtus „Lammutatud leksikonist loogilise süsteemi katseni – Kristian Jaak Petersoni mütoloogiakäsitlus Kristfrid Gananderi teosest „Finnische Mythologie““ konverentsi 2. päeval.
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikool ja Eesti Kirjanduse Selts. Üritus on tasuta, aga registreerimisega.
Näitus “Kevad piltpostkaartidel”
Alates 24. märtsist kuni mai lõpuni on Kirjandusmuuseumi koridorivitriinides vaatamiseks näitus “Kevad piltpostkaartidel”.
Lihavõttepühade kaartide kogu on hoiul folkloristika osakonna teadusarhiivis (EFITA). Valiku tegid ja seadsid näituseks Maris Kuperjanov ja FO praktikant Karin Koiduaru.
Lisaks meeleolukatele pühadekaartidele leiab vaataja asjakohase kokkuvõtte piltpostkaartide ilmumise ajaloost Valdeko Vende ja Rein Looduse kahe ülevaate põhjal – need on “Eesti postkaart 1894–1994” (kirjastus Olion 1995) ja “Filokartia” (kirjastus Valgus 1981).
Näitus aitab meenutada neid aegu, mil kalendritähtpäevade tähistamise kombestiku üheks osaks oli õnnitluskaartide saatmine posti teel sõpradele, sugulastele jt lähedastele.
Näitus on avatud kirjandusmuuseumi lahtiolekuaegadel
E–N kell 9.00-17.00
R kell 9.00-16.30
Kontakt: maris@folklore.ee
1. aprillil arutleme seminaril kohanimede ja nende uurimise üle
Head seminarihuvilised
NB! Järgmine seminar toimub tavapärasest ERINEVAL nädalapäeval ja kellaajal ehk:
teisipäeval, 1. aprillil 2025 kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis kõneleb Peder Gammeltoft (Bergeni Ülikooli raamatukogu) onomastika ja etnoloogia tähendusest kultuuriuurimisel Norra näitel.
Ettekande pealkiri on "From Shared Roots to Divergent Paths: Onomastics and Ethnology in the Age of Modernization".
Nii onomastika kui etnoloogia võrsusid kohanimesid ja nende kasutust dokumenteerides kaduvate kultuurielementide kaitsmise ajendeist. Etnoloogia keskendus eelkõige rahvakultuurile, onomastika aga rakendus rahvuse ülesehitamise ja keelelise ühtlustamise teenistusse. Distsipliinid on siiski teineteisega seotud, nagu selgub Norra näitel (Skulebarnsoppskriftene uuring). Selle algatuse raames koguti kohanimesid ja nende paikadega seotud folkloori, millega tulid esile nimeandmise ja lugude seosed.
Ajaloolist seost analüüsides näeme, kuidas akadeemilised distsipliinid arenevad vastusena sotsiaalsele ja poliitilisele survele, säilitades sidemeid isegi siis, kui nende põhiülesanded erinevad.
Norra kogemus osutub toimivaks näiteks sellest, kuidas teaduslik kohanimeuurimine ja etnoloogia täiendavad üksteist, isegi kui kummagi valdkonna metodoloogilised ja ideoloogilised suundumused on erinevad.
Kõik on oodatud koha peale kuulama ja vahetama kogemusi kohanimede seostest kohapärimusega.
Peder Gammeltofti töödega tutvumiseks vt seda lehekülge
Info: mare.kalda@folklore.ee
