|
Toomas Born Sissejuhatuseks Kognitiivse lingvistika üheks eesmärgiks on keelefaktide kaudu avastada viisid, kuidas inimene ühendab erinevaid kogemusalasid. See võiks lühidalt öeldes olla ka käesoleva artikli eesmärgiks. Täpsemalt tuleb juttu nägemisest.
Nägemine on inimese jaoks üks tähtsamaid meeli. Sel teel saame me ümbritseva maailma kohta üle ¾ informatsioonist. Kuidas peegeldub nägemine keeleaineses? Sellele püüangi järgnevalt vastust leida. 1. Metafoorist Metafoor kuulub juba pikemat aega kognitiivse keeleteaduse huviobjektide hulka. 1980. aastal avaldasid George Lakoff ja Mark Johnson raamatu "Metaphors We Live By", mis tõi metafoorikäsitlustesse uue lähenemisnurga. Nad vaatlesid metafoori (ja ka metonüümiat) kui võtet, mille abil laiendatakse või luuakse uusi tähendusi. Kuid metafoor pole nende jaoks pelgalt teatud keeleline võte. Nad väidavad (Lakoff, Johnson 1980: 3): "Kogu meie mõisteline süsteem, mille abil me nii mõtleme kui tegutseme, on oma olemuselt metafoorne." Metafoor iseloomustab mõtlemist ja peegeldub seetõttu ka keeles, ta pole mingil juhul teatud keelehälve või pelgalt "dekoratsioon", tema olemus seisneb üht liiki objekti või nähtuse kogemises ja mõistmises teist liiki objekti või nähtuse terminites. Seega kasutatakse sellise lähenemise puhul sõna "metafoor" pisut erinevalt tavapärasest. Ta tähistab laiemalt erinevate mõisteliste alade vahelisi projektsioone (nt MÕISTMINE ON NÄGEMINE). Metafoorsed väljendid (sõnad, fraasid, laused, nt Ma näen neid probleeme teisiti 'ma mõistan neid probleeme teisiti') on selliste mõisteliste metafooride (conceptual metaphors) pindmised realisatsioonid. Otseselt, ilma metafoori vahenduseta omab inimese jaoks tähendust kehaline kogemus. See on nn eksperientsialistlik käsitlus: inimene mõtestab maailma oma kogemuse kaudu. Et kõikidel inimestel on ühesugune keha, on ka kogemus sellest ühesugune (Lakoff 1987: 267). Olulised on kinesteetilised, keha kasutamisel põhinevad kujutlusskeemid. Need on suhteliselt lihtsad struktuurid, mis pidevalt korduvad meie igapäevases kogemuses: anumad, teekonnad, jõud, tasakaal. Samuti esinevad nad erinevates orientatsioonides ja suhetes: ülal-all, taga-ees, osa-tervik, tsentrum-perifeeria, lähedal-kaugel jt (vt nt Turner 1987: 126). Abstraktsed mõistelised süsteemid tuletataksegi sellistest lihtsatest skeemidest ja põhitasandi mõistetest ning seda Lakoffi arvates kahel moel: metafoorse projektsiooni kaudu füüsiliselt alalt abstraktsele alale ja põhitasandi kategooriate projektsiooni kaudu super- ja subordinaalsetele kategooriatele (Lakoff 1987: 268). ANUMAD (CONTAINERS) Nagu juba eespool mainitud, on ANUM üheks n-ö baasstruktuuriks, mille abil erinevatest mõistetest saab kõnelda. G. Lakoff peab ANUMA-metafooride aluseks meie kehalist kogemust (Lakoff, Johnson 1980: 29): "Igaüks meist on piiritletud pealispinna ja sees/väljas-orientatsiooniga konteiner." Samas võime me ka ise olla objektiks, mis on mingi "konteineri" sees või sellest väljas, ja nii me projitseerime enda sees/väljas-olemise kogemuse ka teistele objektidele, mis on piiritletud teatud pealispinnaga. Kui objektil või nähtusel piirid puuduvad, siis mõeldakse need kõneldavuse huvides välja. Nii on ka nt vaateväljaga, mida me mõistame kui teatud anumat. Kõik, mida me näeme, on selle sees. Nägemisväljal on alati teatud piir, nn "silmapiir". See, mida me ei näe, on "silmapiirist väljas". Siit on tuletatud metafoor VAATEVÄLI ON ANUM (VISUAL FIELD IS CONTAINER) (Lakoff, Johnson 1980: 30). G. Lakoff on oma uurimisrühmaga kirjedanud sadu mõistelisi metafoore. Nimetan järgnevalt neist mõnda, mis võiks nägemise seisukohalt huvi pakkuda. Näited pärinevad samast allikast (Conceptual Metaphor Home Page, http://cogsci.berkeley.edu/metaphors)
SEEING IS TOUCHING, EYES ARE LIMBS e
Siia võiksid kuuluda sellised metafoorsed väljendid, nagu:
UNDERSTANDING IS SEEING e
Mõningaid näiteid: 2. Silmast Järgnevalt tuleb juttu sellest, kuidas konkreetne eesti keele aines võiks sobituda Lakoffi metafooriteooria raamidesse. Täpsemalt on vaatluse all nägemise seotus kompimise ja kontrolliga ning mõistmise või arusaamise ühendamine nägemisega. Esimesel juhul mõistetakse nägemist ennast metafoorselt, ta on n-ö "objekt" (target). Teisel juhul aitab nägemine ise mõista vaimse sfääriga seotut, on n-ö metafoori "allikaks" (source). Silmaga seotud aines viitab muidugi ka teistele metafooridele nagu SILM ON VALGUSALLIKAS (silm kustus ära 'läks pimedaks', silm läks looja) jt. Nendel ma aga siinkohal pikemalt peatuma ei hakka. Viimasel ajal on tähelepanu juhitud ka probleemile, mis on seotud metafoori ja metonüümia omavaheliste suhetega. Üldistatult võiks selle kokku võtta nii, et teatud nurga alt vaadates võivad Lakoffi nn mõistelised metafoorid osutuda hoopis metonüümiateks. Nii kirjutab nt Günther Raden (http://www.vu.nl:8000/ICLC97/tsbarcel.htm), et võib-olla mitte kõik, aga suur osa mõistelisi metafoore põhineb metonüümial, nende hulgas ka UNDERSTANDING IS SEEING. Üldiselt eristatakse metonüümiat metafoorist sel teel, et ta puudutab ühe mõistelise ala siseseid suhteid, kuna metafooris ühendatakse aga kaks erinevat mõistelist ala (vt Onikki 1992: 40). Lakoff ja Johnson möönavad, et metonüümia võib olla osaline metafoori moodustamises sel teel, et ta toob esile allik- ja objektala, nimetades selle mingi esindaja. Nii võiks metafoorne väljend ollagi metonüümiline selles mõttes, et ta puudutab mõistelisi alasid laiemalt, mitte ainult konkreetseid mõisteid.
Mõistelised metafoorid võivad niisiis tõesti põhineda lihtsamatel struktuuridel, mis on oma olemuselt metonüümilised. Olgu aga täiendavalt märgitud, et järgnevas käsitluses jään ma selguse huvides siiski traditsioonilisema, Lakoffi seisukohtadel põhineva mõisteaparaadi juurde. 2.1. Nägemine on kompimine Kompimisega kaasneb otsene füüsiline kogemus. Seetõttu võiks arvata, et sel teel saadud teadmine (n-ö "omal nahal kogetu") on justkui tõelisem või usaldusväärsem kui muul moel saadu. See, mis on järele katsutud, on ka kontrollitud. Me võime oma nägemiselundeid suunata ja seeläbi keskenduda teatud objektile. Nägemise kaudu on teiste meeltega võrreldes lihtsam esile tõsta üht stiimulit paljude hulgast. Millegi nägemisega kaasneb ka kontrollimoment nähtava üle. Nägemine kui kompimine Kuidas avaldub eespool toodu konkreetses keeleaineses? Millegi nägemist iseloomustatakse kui otsest kontakti vaadeldava objektiga, tekitatakse nn "silmside". "Kombatavaks" võib olla ka vaatleja ise, kui ta tunneb endal kellegi pilku. Suisa füüsiliselt ahistavaks näib asi minevat siis, kui tegemist on pisut pingsama või kestvama vaatamisega. Sel juhul võib keegi silmadega kellegi-millegi küljes rippuda või silmadega kellegi-millegi küljes kinni olla. Kui ei suudeta silmi lahti rebida, võib juhtuda nii, et silmad jäävad kellegi peale kinni. Me näeme nii kaugele, kui silm ulatab (ja kel "pikksilm", see veel kaugemale). Ühegi inimese silm ei suuda aga kõike haarata või võtta. Enamasti on nii, et lased silmad üle käia ja küll siis ikka midagi silma torkab või jääb (paremini näevad muidugi need, kel silm kogu aeg näppus on). Ehk kokkuvõtvalt, silmside on üsnagi "eksplitsiitne" side. Veel mõni märkus. Ehk oleks täpsem öelda vaatamine (vaatlemine) on kompimine. Kuidas üldse suhtuvad omavahel nägemine ja vaatamine. Kas kõigepealt vaatad midagi ja siis näed (ei pruugigi ju kõike näha, kuigi vaatad)? Kas vaatamine on üldisem protsess ja nägemine selle tulem? (Et näha ridade taha, tuleb asja teise nurga alt vaadata.) Nägemine kui vaadatava teadvusesse jõudmine (sai nägijaks)? Sel juhul oleks mõistmise iseloomustamine nägemise kaudu (vt allpool) motiveeritud küll. Vaadates kombatakse pilguga/silmaga, et siis näha (= mõista), millega tegemist. Vahepalana võiks veel peatuda verbil katsuma. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat annab tema tähendusteks: 'puudutama, kompama; millegi sobivust, seisundit vms järele proovima; maitsma; vaatama, kaema'. Etümoloogiliselt võib tegu olla soome-permi tüvega (*kace-), algtähenduseks pakutakse 'nägema, vaatama, märkama' (UEW II: 640; nt sm katsoa 'nägema, vaatama', komi keeles 'märkama, silmama'). Eesti keeles näikse vaatamise-tähendus tänapäevaks tuhmunud olevat. Lause "Katsusin seal väheke ringi" mõjub juba vanakeelsena. Niisiis oleks selle verbi puhul nägemisest justkui saanudki kompimine (ja siit muu "järele katsumine", nt maitsmine). Loogilisem oleks vastupidine suund, et kompimise kaudu oleks jõutud nägemiseni (nagu arvatavalt verbi kaema puhul on juhtunud). Kontroll
Millegi nägemine annab meile informatsiooni, teeb meid millestki teadlikuks. Teadlik olemine võimaldab olukorda kontrolli all hoida. Siiski võib juhtuda, et ei jätku silmi igale poole, ei suuda kõike silmas pidada. Kõige kindlam näib olevat miski oma silma alla võtta ehk silm tuleb lihtsalt peal hoida, peal pidada, või peale panna. Kui on muud tegemist, ent ikka huvitab, mis ka mujal juhtub, siis peab aeg-ajalt silma peale heitma, silma peale lööma, või silma peale viskama, võib ka silma sisse või üle visata. Et kõike märgata ja tajuda, tuleb silmadel lasta ringi käia, ja kui midagi juba nähtud, siis meeles pidada, et silma ei või ära võtta, sest vastasel juhul võib vaadatava silmist kaotada või silmist lasta (ja mis silmist see meelest).
2.2. Mõistmine on nägemine On olemas tendents, et füüsilise kogemusega seotud sõnavara hakkab tähistama vaimse sfääriga seotud mõisteid. Miks just nägemine iseloomustab mõistmist? Sest peutäis näha on enam kui sületäis kuulda. Oluline on ilmselt nägemise primaarsus informatsiooni hankimise vahendina. Nägemist ja mõtlemist võib omavahel seostada seetõttu, et nende mõlema kaudu saab oma soovi järgi keskenduda just ühele teatud stiimulile paljude hulgast. Silmadega võib liikuda ühelt objektilt teisele, ilma et see nõuaks erilist pingutust. Nägemise kaudu ümbritseva maailma kohta saadud andmeid peetakse kõige kindlamateks ja usaldusväärsemateks. See on ka loomulik, sest suur osa objekte ei anna auditiivseid stiimuleid ega ole võimalik neid ka katsuda, haista või maitsta. Lisanduda võib ka teadmine, et kõike pole sünnis katsuda (tark kaes silmiga, ul'l kump kässigä). Nägemise ja mõistmise üheks ühiseks omaduseks on just distantseeritus ning see seostub objektiivsusega. Kontakti, lähedust eeldavad meeled on vastupidi seotud subjektiivsuse ja emotsioonidega. Objektiivsuse tagab ka see, et nägemine on erinevate inimeste jaoks identne, ühel kohal seistes nähakse enamasti üht ja sama asja ehk omatakse "ühist vaatepunkti".
Maksab niisiis see, mis on oma silmaga nähtud, sest ei oma silm peta ära. Kui mõni sellest aru ei saa, tuleb tal silmad avada või pisut oodata, küll tal silma üitskõrd valla pääseva. Aidata võib veel see, kui proovida asjadele teiste (uute) silmadega vaadata. Ka siis võivad silmad lahti minna. Kõik siin kirjutatu võib kellegi silmis olla tühi targutamine, sest tema silmis maksavad vaid konkreetsed faktid. Sel juhul ma tema silmis küll langen. Kus mu silmad siis olid, et ise sellest aru ei saanud.
3. Kokkuvõtteks Nägemise/vaatamise ja kompimise/kontrollimise ning teiselt poolt mõistmise/teadmise ja nägemise/vaatamise suhet võiks iseloomustada alljärgnev skeem:
Millegi vaatamist iseloomustatakse metafoorselt kompimise kaudu. See, mis on vaateväljas või n-ö silmade "haardeulatuses", on ka kontrollitav, siit tekib seos järele vaatamise ja jälgimisega. Nägemine võimaldab kontrolli nähtava üle ja teeb meid millestki teadlikuks. Mõistmist/teadmist iseloomustatakse metafoorselt nägemise kaudu.
Märkimist väärib veel see, et esimesel juhul mõistetakse nägemist ennast metafoorselt (NÄGEMINE ON KOMPIMINE), teisel juhul on nägemine juba "konkreetsem" pool ehk metafoori allikas (source) (MÕISTMINE ON NÄGEMINE).
Kirjandus Conceptual Metaphor Home Page. http://cogsci.berkeley.edu/metaphors. Johnson, M. 1987. The Body in the Mind. Chicago: Chicago University Press. Lakoff, G., Johnson, M. 1980. Metaphors We Live By. Chicago: Chicago University Press. Lakoff, G. 1987. Woman, fire and dangerous things: What categories reveal about the mind. Chicago: Chicago University Press. Nikanne, U. 1992. Metaforien mukana. - Metafora. Ikkuna kieleen, mieleen ja kulttuuriin. Helsinki: Suomen Kirjallisuuden Seura, s. 60-79. Onikki, T. 1992. Paljon pystyssä. - Metafora. Ikkuna kieleen, mieleen ja kulttuuriin. Helsinki: Suomen Kirjallisuuden Seura, s. 33-60. Raden, G. http://www.vu.nl:8000/ICLC97/tsbarcel.htm. Sweetser, E. E. 1993. From etymology to pragmatics. Metaphoric and cultural aspects of semantic structure. Cambridge Studies in Linguistics 54. Cambridge: Cambridge University Press. Turner, M. 1987. Death is the mother of beauty. Chicago: The University of Chicago Press. UEW = Karoly Redai. Uralisches etymologisches Wörterbuch. I-II. Budapest 1986-1988. |