l) Pedja jõgi on Laiuse kihelkonnas, jões on auad: Pulliaud ja Undaud (teiste nimed jo läinud meelest ära). Viimne on ühe järsu keanaku peal, kus jõgi teisele poole pöörab; siis keerab vesi ka aua kohas. Ja et ta sügav, õige järsud kaldad ja vesi keerab, siis arvasid vanarahvas, et sealt neelab vett alla. Kalamehedki põle usaldand aua kohta minna. Kord lasnud üks julge kalamees nooda aua kohta, vedanuvad välja, - üks tammepakk kalade asemel, rõngad mõlemil pool otsas, ja nagu silmad plaksunuvad teisel kü'les! Seda nähes jäänuvad mehed kartma ja lükanuvad paku jõkke tagasi.
EKS 8° 2, 704 < Laiuse khk., Vaimastvere v. - Mihkel Kolluk (1879).
2) Kord tõmmanud kaks Vooru meest jõel noota. Tõmmanud noota kaldale, näevad: suur must puupakk nootas. Vaatavad: aga mis pakk see on? see ju liigutas! Mehed pistsivad mõlemad jooksu kodu poole. Teel tulnud neile keegi vanem mees vasta ja küsinud: "Miks te pojukesed nõnda jooksete?" Nüüd seletasivad nad oma lugu ja ütlesivad ise pääle: "Pakk ei võinud ta olla, sest me ise nägime, et ta liigutas." Vanamees ütelnud: "Lähme tagasi vaatama." Läksivad kõik ühes. Vanamees vaatas ja ütles: "Oh te sõged, noota tõmmata oskate ja seda kõige paremat kala temal ei tunne! See on ju täugjas. See on ju see kõige rasvasem ja parem kala meie Õhne jões. Teda leitakse aga arva." Nooredmehed viisivad täugja kodu ja kaalusivad ära, ja täugjas kaalus täis kolmkümmend naela; ilusat rasvast liha.
E 37472/3 (8) < Tarvastu khk., Vooru v. - Johannes Kala < Jüri Kala, 50 a. (1898).