ERA II 189, 110 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938).
2) See ei ole ea, kui püimehed omavahel tülis on. Enni oli siin üljeseid, ja ruhnulased keisid püidmas. Viimaks nad läksid iidlastega riidu, ruhnulane ütlend: "Mina lehep ära ja üljes ka." Ei enam üljest siin näha saa.
ERA II 189, 90 (93) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohvri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938).
3) Kihnu mehed keisid siin enni ülgeid püidmas. Aga läksid Aldi meestega tülisse. Kihnlased ütelnd: "Meie lähme siit ja ülged kaduvad ka." Põle nüid ka ülgeid enam näha.
ERA II 254, 299 (4) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohvri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1939).
4) Rootsikülas üks kevade jää viis 18 meest ära. Koer on kolme pääva pärast tagasi tulnd ja küined olnd tal kulund. Enni seda olnd soigumist kuulda - see oli surma tähändus.
ERA II 189, 140 (6) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938).
5) Üljes on väga ull, kui teda aavad. Üks mees Anikaitsi laiul püind üljeseid ja löönd pootsaagi ühele sisse. Pootsaak pooleks ja mees kukkund pikali, üljes mehele otsa. Mees ädas: liigutada ei tohi, nii kui edasi lähäd, üljes sööstab kohe peale. Viimaks tuul viind mehe mütsi peast. Üljes sööstab mütsi peale - ta arvas muidugi, et mees läks edasi. Mees sai sedasi plagama. - Väiksed mustad, nn. viibrid, on arad, aga suured-allid on julged. Tal silmade vahel ninal on nii õrn koht, et mees võib ta piibuga surnuks lüia.
ERA II 188, 477 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938).
6) Ükskord oli Laimjas - enne mind - kangest suur paks tali oli - mere ääres see pere - üljes oli tuld ronides lund kaudu üles katusele, keriseaugust sisse, laudile, laudiaugust rehala. Veised akand rööskima. Mõtlend, et lehmal vasikas, joostud vaatama, näind, et üljes seal loomade vahel. Võtn naha pealt ää. Mõned sõid kua üljeliha, aga seal põle mitte üks rasva lehk juures, üks tuim puru.
ERA II 130, 602 (43) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937).
7) Kord läinud Sõrve taat uma pojaga mere jäele hülgid püidma. Juhtunud teised ka ete hülgetega kokku. Vanamees jätnud oma koksi ja kirve poja juure ja läinud ainult püssiga vähe kõrvale. Siin näeb ta ka jäe pääl üht suurt hüljest. Tõmbab püssi palge ja laseb. Kuul oli ka hüljest trehvanud, aga mitte surmavalt. Hülg hakab sulase loivama. Vanamees jookseb juure, asub hülgele selga ja tahab teda kinni pidada, see aga loivab augu poole edasi ühes oma koormaga. Augu äerel pannud vanamees veel vimpse välja, aga pole aitnud üht, - hülg läinud vee alla ja jätnud vanamehe äerele vahtima. Sel ajal jõudnud ka poeg sinna. Taat sülitab ja räegib pojale: "Ptu - armas poeg - jaa - mis on - jaa - mis - on's tal kõrva - on's tal sarve - kust sa pead teda?"
E 24799/800 (29) < Jämaja khk. - A. Kuldsaar (1896).
8) Ülge oli ükskord ammund siin Triigi lõukas (lahes) - ema kõneles. Sääl Pamma pool küla väljal ükskord oli merest pull tulnd - meresõnnik oli teda üitud - mis loom ta oli, ülge või - ju see oli al'l olnd, ja sest ajast olla sääl allitõugu lehmad.
ERA II 34, 175 (28) < Karja khk., Leisi v., Oitme k. - Oskar Loorits < Mihkel Männik, s. 1874 (1931).
9) Ülg (harilikumalt ülge, ka al'l ja not't) on ka veel inimese soost jäänu merelooni, aga ma ei tää, mis tõust või mis asja pärast. Temal on need loevad või jädemed jusku inimese käed, kõik sõrmed ja piupesa puha, kassa vaata ennast või tend.
ERA II 207, 700/1 (16-17) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Orajõe Räägu küla - Marta Mäesalu < Mihkel Klein, 78 a. v. (1939).
10) Ülged on meres, need pidid vaaro rahvas olema, need, mis uppusivad Punase merde. Ülged pidivad nende järeltulijad olema.
ERA II 37, 280 (6) < Jõhvi khk., Voka v., Pühajõe küla, Kuusemäe t. - Rudolf Põldmäe < Anton Sillenbach, 86 a. (1931).
11) Meres on küll need ülged. Üks mees rääkis neist Kalvis, et seal on tütrikud mend pesu loputama. Siis on üks isane ülge tuld ja võttand ühe tüdruku kinni ja veend kaugele-kaugele mere. Kas tema tahi teda süüa - on närind tema purust. Tüdruk on ikka eluga pääsend välja.
ERA II 37, 365 (36) < Jõhvi khk., Voka as. < Järve v., Kukruse külas - Rudolf Põldmäe < Kadri Salust, 79 a. (1931).