Üks vene põhjapuu on pidand olema järgmine, kui teda üheks heaks põhjaks on loetud: kuusepuu, kelle juured puust lõune poole kasvanud, hästi harpene (sammalane), kellel hästi palju okse kül'les ja mitte kivi peal ei kasva ega tuuleoksa kül'les ei ole. Tuuleoks on nisugune oks, kes mööda puud ülevelt allapoole kasvab; tuleoks, mis jälle mööda puud ülespoole kasvab; tuleoks ei ole olnud põlatud veeriistade juures, vaid on veel otsitud ahingavarteks.
Puud maha raiudes on püütud nõnda juhtida, et maha langedes juurikas püsti jääb. Ja on puu maas, siis löödud ladva ots kohe kervega ühe krapsuga otsast ära, et puu surnuks saanud; peale selle on klaasitud okstest puhtaks; mõedetud pikkus põhja tarvis parajaks, raiutud latv otsast ära ja jäätud seekord metsa ehk kui võimalik, viidud ka kodu.
Olnud põhi kodu, siis tellitud meister venet tegema. Se on tulnud, vaatnud põhjapuu üle ära ja öölnud oma tundmist siis, kas sünnib selle peale venet tegema hakata ehk ei. On põhi kõlblik olnud, siis hakatud tööle ja säätud nõnda üles seisma, et keul ikka lõune poole olnud (se on idast ja lännest arvatud emba kumba poole - võib olla kas kagu ehk edela, aga mitte idapõhja ega loode poole, aga vasto põhja mitte koguni).
On nisugusi inimesi olnud, kes on enne, kui paat (vene) on valmis saanud, juba põhjapuust ette teadnud ära öölta, missugune elulugu sellel paadil saab olema. - Panen neid nüüd niipalju seie ülesse, kuipalju minul on korda läinud veel mõningate suust kuulta saada. - Põhi, mis kivi peal kasvab, jookseb tihti kivile. - Põhi, kelle juur põhja poole kasvab, on sagedasti tormi kääs. - Põhi, kellel tuuleoks kül'les on, "kummub". - Põhi, kes ilma oksteta ja samblata, ei trehva kalusse (s.t. ei saa selle paadiga kalu). - Põhi, kes südamest risti lõhki kuivab, surmab inimesi. - Kui pihlakast puud paati tehes külge panda, se paat on tihti tormi kääs. - Kui paati tehes harakas seal juures tähtsa sagatab, tähendab paadisse puutuvad õnnetust.
Headuse märgid. - On põhjapuu samblaga kaetud, parajaste okse kulles, se paat trehvab tihti kalusse. - On juur kasvades lõune poole ja saab ta tehes ka veel keul lõune poole valmis tehtud, se paat pääseb alati tormi eest maale (randa). - Tehta sellest puust tullid, kellega ussi on maha löödud, siis trehvab kalusse.
On uus paat valmis, siis panda ikka pisut leiba ehk kedagi sellesaarnast paadi sisse, kui meresse viia: se peab tähendama, et seda on tarvis paadiga püüda.
H IV 7, 553/61 < Jamburi Simititsa asundus < Kuusalu khk., Kolga rand - J. Esken (1896).