Laevade ehituseks tarvisminev okaspuu saeti vanas kuus, lehtpuu noore kuu "silmas" (algusel). Laevapuud lasti alati vastu põhja maha. Tuleoksaga puid ei kasutatud laeva ehitamiseks, sest siis võib välk kergesti sisse lüüa. Kui kiil paigal, tehakse kiilu liitu. Raha pannakse esimese täävi ja masti tapi alla, harilikult esimese masti tapi alla, selleks et laeval oleks, hää õnn. Viljateri pandi laeva täävi sisse, selleks et paremini vett lõikaks. Kui kaared üleval, siis jälle jooming (vahel ka siis, kui esimesed kaared üles pandi). Kui kõik plangud ümber, siis "luteri liit" (viimane plank nimetati luteri planguks). Kui kõik plangud ümber, tehti "naha liit". Masti alumine osa tehakse üheksast puust (3X3); kolm on püha arv. Kui tuli üks härrasmees tööd vaatama, mitte keegi laeva peremeestest, siis lasti ta vabalt laevale ronida, aga tagasipääsutee ette tõmmati nöör. Laeva vaataja pidi siis raha andma, et laevalt pääseda; seega korjati raha laupäevaseks joominguks. Kui peremees vähe viina ostis, siis mehed varastasid täävi tapiauku pandud raha ja ostsid selle eest kõrtsist viina. Kui peremees laeva ehitusel meestele viinaraha ei tahtnud anda, siis kirjutas ta vastava summa laastule, mille eest mehed kõrtsis viina said. Ehituse vahel on kombeks meestele anda iga laupäev natuke viina. Laeva ei hakatud kunagi sisse ajama reedel. Laeva sisselükkamisel laeva peremees lõi konjaki või mõne muu kalli viina pudeliga vastu laeva esimest täävi. Kui laeva peremehel viina ostmiseks raha ei olnud, siis harilikult luges sõnu. Suure laeva sisseajamisel on alati viina, isegi vaadid päeva kohta. Kui mast peal ja täiesti valmis tageldatud, siis suurem jooming.
Merele mindi igal ajal, isegi pühapäeval, aga mitte kunagi reedel. Paremaks merele minemise päevaks oli laupäev. Õhtul välja ei mindud. Ankru hiivamise juures lauldakse :
| Alle Mann hieve! |
| In der Schweiz in Tirol, |
| sind grosse Berge. |
| Hivei! hivei! hivei! |
Ankur tuleb otse põhjast püsti opten tal, siis lauldakse:
| Sollte meine Mutter wissen, |
| wie es mir ins Fremde geht, - |
| Schuhe und Strümpfe sind zerrissen, |
| durch den Hosen bläst der Wind. |
| Hivei! hivei! hivei! |
Kepsliga kai ääre hiivamisel lauldi:
| Koch, mach Feuer auf! |
| Lass der Kaffee im Kessel kochen! |
Purjede tõstmisel tarvitati joru: Hieb hob! Hieb hob!
Enne sõidu algust, s. o. enne kursi võtmist kapten komandeerib laeva suuruse järele "joner shot" (kahemastiline), "bisaan shot" (kolmemastiline). Kui kapten nii komandeerib, siis vanemad mehed teavad, et kapten kutsub viinale laeva ahtrisse. Napside arv oleneb kapteni heldusest: kui kapten oli heas tujus,
sai 2-3 napsi; kui halvas, siis ainult ühe napsi. Seda tehti igakord enne väljasõitu.
Merel lauldavaid laule:
| Kui õhtul kõiku sisse lähen, | ta vaatab, kas kõik fallid klaarid, |
| ja kohe magada ma tahan, | ja sirgu tõmmatud kõik nöörid. |
| siis laev ja laine liigutavad, | Kui tõuseb merest torm ja maru |
| kui last siis mind sääl | ja meri mürab nii kui karu, |
| kiigutavad. | siis tähel pantaks kurss ja |
| Kui tuul on hea ja ilm on ilus, | kompass |
| on armsam veel kui puude vilus | ja vesi seisab pumpas. |
| seal noore neiu kõrval kõndi | Kui võõras linnas kokku saavad |
| ja maasikaid ja marju süüa. | kaks sõpra siis nad |
| Kui tõusvad mustad pilved | rõõmustavad |
| taevas, | ja omast reisist jutustavad |
| on meremehe süda vaevas; | ja viimaks klaasid kokku löövad. |
Kihnlaste juures tarvitatav laul:
| Kui näen aga meres sula vett |
| ja räägin armukesel tõtt, |
| et minu nõu oli ära minna |
| Riiga või Hispaani linna, |
| sest oli minna igaühel, |
| aga kurb oli naesemehel. |
Laeva kodusadamasse tulekul, kui naised juhtusid vastas olema, siis harilikult laulsid:
| Mein Mann ist Schiffskapitän, |
| fährt auf hohem See, |
| kommt zurück, |
| so holt er mir Kaffee. |
E 84678/85 < Pärnu Poeglaste Gümnaasium - U. Tilk ja A. Reimann (1933).