"Tormilinnu" ehitamine.
1) Paat ehitati männi laudadest. Ehitusmaterjal raiuti noorel kuul. Arvati, et noorel kuul raiutud pal'gest saab tugev ja veekindel paat. Palkide raiumist toimetati erilise tseremoniiga. Metsa minnes pandi kirves vasakule õlale. Esimese hoobi puule lõi pereisa. Igale palgile riputati kolm liivatera ja tõmmati erilise pulgaga palgile rist. See tähendas seda, et esiteks palgist valmistatavad lauad väga tugevad oleksid, ja teiseks, et palke keegi ei varastaks. Paadi laudade vargust karistati valjusti. Palkide raiumist toimetati südatalvel. Paat ise ehitati kevadel. Enne merre viimist piserdas pereisa paati viinaga ja pärast seda joodi uue kaljase liikusid. Esimesel sõidul oli isal kaasas viinapudel, millest ta valas viina merevaimudele, et need paati kaitseksid. Kui esimesel sõidul juhtus õnnetus, siis selle paadil juhtus pärast palju õnnetusi.
E 86046 (4) < Pärnu - Reinhold Mirk (1934).
2) Kui uut laeva tehakse, pistab peremees esimese laastu, mis metsas puu küljest raiutakse, oma põue ja paneb seda siplesemurusse, et palju kalu (uue laevaga) saaks.
H II 41, 425 (23) < Anseküla - Fr. Peeters (1891).
3) Paat valmistati kadakapuu naeltega. Arvati, raudnaeltega valmistatud paadil on halb kalaõnn. Ka vastupidavus olevat puunaeltega valmistatud paadil suurem.
E 84657 (28) < Pärnu < Tõstamaa khk., Pootsi - E. Kuutan (1933).
4) Paadipuuks sobiv puu lasti maha ikka alati lõuna poole. Kui puud maha lastes see ei "hüpanud" küllalt kännust kaugele, siis oli ta paadi ehitamiseks kõlbmata.
E 84493/4 (14) < Pärnu - Viktor Miil (1933).
5) Paadi puud toodi metsast alati noorel kuul. Ka hakati paate ehitama alati noorel kuul. Paate ei hakatud ehitama iialgi reedel, sest arvati, et reedesel tööl pole jumala õnnistust, sest reede on Õnnistegija surmapäev.
E 86061/2 (7) < Pärnu < Tori khk. - F. Lõpp (1934).
6) Laeva emapuu sõidetakse ruttu metsast kodu, et laev ruttu sõidaks. Kui emapuu varates ehk aia külge kinni jääb, läheb laev ukka. Laeva ehituspuud raiutakse täiel kuul, et nad ei mädaneks.
H II 6, 284 (93) < Emmaste khk. - G. Seen, P. Saul (1890).
7) Paadi emaks (põhipalk) valitakse puu, millel sipelgapesa juure peal ja linnupesa ladvas. Sarnane paat toob kalaõnne.
E, Stk 3, 17 (6) < Tõstamaa khk., Seli - A. Laan (1921).
8) Kaljase emapuu püüti varastada: siis laev liikuvat kiirelt. Okaspuud püüti langetada vanas kuus ja vastu põhja. Põhja poole langetatud puu ei mädanevat. Pulgad tehti kadakast, emapuu tääved ja kaared tammest.
E 84471 (1) < Pärnu < Varbla khk. - J. Raudsepp, O. Ehne (1933).
9) Paadi ehitamise ajal, seni kui ema (kiil) ja täävid (puud, milledele kinnitatakse paadi küljelauad) püsti olid, ei tohtinud naine selle juurest mööda käia. Alles siis, kui olid kinnitatud paadi küljelauad, võis naine mööduda ehitatavast paadist.
E 84498/9 (8) < Pärnu - O. Tomson (1933).
10) Uue paadi tegemise juures ei tohtinud tööriistu üle paadi anda, vaid pidi paadi alt läbi andma. Usuti, et paat võtab siis rohkem lainet üle, kui tööriistad üle paadi antakse.
E 84655 (18) < Pärnu < Tõstamaa khk., Posti - E. Kuutan (1933).
11) Paadile ei tohitud teha mingit märki ega risti. Nende olemine paadil võis tuua õnnetusi. Nende mõjust vabanemiseks suitsetati paati. Märkide tegemist paadile kasutati peamiselt teisele õnnetuse toomiseks.
E 84700 (3) < Pärnu < Häädemeeste khk., Tahkuranna v. - Endel Viesfeldt, Martin Jürisson (1933).
12) Paat tõrvati üle alul puutõrvaga, hiljem kivitõrvaga. Paadi ehitamine pidi lõppema noores kuus, harilikult esmaspäeval. Kui juhtus paat valmis saama laupäeval, siis jäeti viimane nael sisse löömata, et teha seda esmaspäeval.
E 84687 (3) < Pärnu - Oleg Kikas (1933).
13) Kui uut laeva tõrvatakse, siis tilgutab peremees oma laulatamise sõrmuse läbi kolm korda tõrva laeva peale.
H II 41, 425 (24) < Anseküla - Fr. Peeters (1891).
14) Paadi tõrvamisel ei tohtinud tõrvakatla alt kellelegi anda tuld, sest see viib püügiõnne tõrvatava paadiga.
E 84482 (2) < Pärnu khk. < Tõstamaa khk., Seli v., Pootsi - A. Mang (1933).
15) Kui viidi paat merre, siis tiriti ta üle kirvetera, et ta igast kohast läheks läbi.
E 84551 (3) < Pärnu khk. < Häädemeeste khk., Tahkuranna v. - V. Vakermann (1933).
16) Kui paat on valmis teht ja ta randa sisselaskmiseks viiakse, siis on sarnane komme isa-isadest kunni siiamaani valitsend, et hobust, millega paat randa viiakse, peab juhtima mõni raskejalgne naine.
E, StK 43, 280/1 (2) < Jämaja khk., Kaavi - Mihkel Toonis (1927).
17) Kui kevade võrgulaeva meresse veetakse, siis hakkavad üheksa meest laeva eest vedama ja üks käima peal olev naesterahvas pannakse laevaruumi, kes seal kõiki laevas olevaid asju peab oma käega katsuma. Kui laev on juba meresse veetud, siis lööb laevas olev naene kolm korda vastu laeva serva ja siis tõstvad teda kolm meest laevast välja. Siis pidada sell suvel hea kalasaak olema.
H II 41, 733 (1) < Tõstamaa khk., Pootsi - J. A. Veltmann (1891).
18) Kui uus paat vette lükati, puuriti talle auk ette täävesse, pandi elavhõbedat sisse, et nõidused paadi kalaõnne ei saaks ära võtta.
E 84655/6 (19) < Pärnu < Tõstamaa khk., Pootsi - E. Kuutan (1933).
19) Laeva väljaajamise laul: Akti piinuska, akti piinuska, saploonaja, saploonaja, samaa poidjott - Hurraa!
ERA II 21, 561 (17) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Dreimanni - Leida Lepp (1929).
20) Enne vetteajamist laulis "1aulumees" lühikese laulu, mis algas sõnadega: aidu viinuski (jutustaja on laulu unustanud), mille lõpul laev ühisel jõul vette tõugati. Lidud, milledel laev libises, määriti rasvaga hästi ära, et vettelaskmine võimalikult libedasti läheks. Juhtus, et halvasti rasvatatud lidudel laev karjus, - tabasid seda laeva kõiksugused õnnetused.
E 84553/4 (7-8) < Pärnu < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Erich Kask (1933).
21) Laeva vettelaskmisel oli palju inimesi ja hobuseid, mõnikord kuni 200 inimest ja 100 hobust. Vettelaskmisel oli harilikult ka laulumees, kes laulis. Kui laul hakkas lõpule jõudma, seadsid inimesed end ja hobuseid valmis tõmbeks, ning viimaste sõnade juures tõmbasid kõik korraga.
E 84563 (7) < Pärnu < Kihelkonna khk., Lümanda v., Pilguse k. (1933).
22) Ku laev merre aetaks ja ta juba jääst veesse vaeub, siis seisab laevale nimeandja laeva nina juures, lööb vasta laeva viinapudeli katti, enne rüipab veel, üiab "hurraa!" ja ütleb laeva nime. Kallab laeval viina pääl.
ERA II 21, 561/3 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe, Dreimanni - Leida Lepp (1929).
23) Laevad said ikka koha peal valmis tehtud. Ükskord tehti üks laev siin õue peal valmis, aga ega see nii kerge põlnd merre ajada, - kolm päeva kulus enni, kui vette sai. Siin va pika lauga meri ka, ei võta ega võta vedu peale. Rullid said siis laevale alla pandud ja köied seotud ja siis vändast ringi aetud. Talgud sai päris teha, enni kui laev vette sai. Eks rügamist oli nendega küll, sügise akka uuesti ülesse jälle vedama. Siin ääres esiteks meri laug, pohi paistab, aga sada sammu eemal on juba kolm jalga vett, aga juba kolm kilomeetrit eemal on juba 20-30 sülda vett.
ERA II 159, 255/6 (27) < Risti khk., Vihterpalu v., Ugla k., Mää t. - Enda Ennist < Hindrek Lindström, s. 1862 (1937).
24) Kellu kaheteisme ajal äi tohi üksik laev sadamast välja minna teekonnale. See on alb aeg, kui laev ankru kellu kaheteisme ajal üles vinnab ning merele leheb, siis juhtub laivale ikka midagid õnnetust saama.
ERA II 8, 388 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms (1928).
25) Esimeseks laadungiks laevale taheti saada soolalaadung, sest arvati, et see on laeva tervisele kasulik.
E 84563 (10) < Pärnu < Kihelkonna khk., Lümanda v., Pilguse k. (1933).
26) Kanasi ja kukkesi ei pea olema hea laevas pidada. Siis peab alati laev tormi kääs olema ja laevale tuuled vastu puhuma.
H II 28, 883 < Jamburi Simititsa as. < Kuusalu khk. - Johannes Esken (1896).
27) Merimeestele ei meeldivat ka vaimuliku, naiste ja advokaadi kaasareis, sest siis juhtuvat laevaga kindlasti mõni õnnetus.
E 84443 (10) < Pärnu - Martin Tõnisson (1933).
28) Enne esimest sõitu katsutakse varastada naabritalust mõni vana luuavõru ja seotakse see esimesel sõidul paadi taha.
E 84627 (8) < Audru khk., Audru v., Lindi k. - J. Baum (1933).
29) Kui esimest korda uue laevaga (paadiga) merele minnakse, siis võetakse laevaga ühes mulda ja merel visatakse see üle parda vette ja öeldakse: "Annan sulle mulda, sa anna mulle kulda." Siis on selle laevaga hää kalapüügi õnn kogu aja.
E, StK 43, 281 (3) < Jämaja khk., Kaavi - Mihkel Tooms (1927).
30) Kui kevadel esmakordselt mindi kalale, siis lükati paat vette päri tuult. Paadi ümberpöörmisel peeti silmas, et see sünniks päri päeva, mitte aga vastu päeva.
E 84691 (9) < Pärnu khk. - Oleg Kikas (1933).
31) Arvati, kui laeva kiilu küljest lõigata kolm laastu, viia nad surnuaeda ja matta surnuhauda, siis laev kindlasti hukkub.
E 84563 (12) < Pärnu < Kihelkonna khk., Lümanda v., Pilguse k. (1933).
32) On laev udusse jäänud, tuleb siduda punasest siidist pael ümber kompassi; ei aita see, siis tuleb visata kolm pihutäit soola üle ahtri merde, siis selgib ilm.
ERA I 4, 91 (5) < Jõhvi, Voka v., Vaivina k. - B. Särap (1932).
33) On laev tormi käes ja leiab keegi laeva pragude vahelt lutika, siis pääseb laev õnnelikult randa. Ei leita aga ühtegi lutikat, hukkub laev tormis.
E 84554 (12) < Pärnu < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Erich Kask (1933).
34) "Rumalusõ tegemine" [on] moeks laevades: kui keegi meeskonna liige saabub mõnda linna esimest korda, peab tegema "rumalust", s.t. ostma meeskonnale viina. Mõne töö (näit. sõlme) mitteoskamise puhul peab "rumalust" tegema õpetajale esimeses sadamas. Eksimused roolimisel, meremärkide, tulede mittetundmisel jne. lõpevad ikka "rumalusõ tegemisega".
ERA II 168, 493/4 (5) < Kihnu khk. - Teodor Saar (1937).
35) Kui juba varamalt enne kevadet meremehed üksteise vahel vinkas on ehk ka mõnda karta on, et ta sinule peaks paha tegema, siis tuuakse risttee pealt mulda ehk õle kõrsa ja sigade laudast natukene pahna, luua seest mõningad raad. Sellest kõigest tehakse siis ranna äere tuluke maha, ja sellest tulest läheb siis meremees läbi oma paati, ehk kui neid rohkem on kui üks, siis lähevad
kõik sealt tulest läbi. Siis olla teise inimese kurjus võidetud ja võia ilma mureta merele minna.
H II 18, 33 (7) < Pärnu khk. < Pöide khk. - A. Küng (1889).
Paadi- ja laevaehitamisest vt. ka veel nr. 40: l ja 3. Laevalaadimisest vt. nr. 65 :1. Eri laevatüüpidest vt. eelpool nr. 38, 53, 65 : l, 90.