1) Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudasid nämäd välja Juminda Saareotsa. Oli kangesti udune päiv ja taanlased soitasid karile. Nämäd palusid jumala, et kui nämäd veel eluga pääsevad ja kuhu kohta, sinne ehitavad kabeli. Olidki joudand sinne randa. Üks mees ottand sõela ja ottand sen merest vett täüs ja joost nii kaugale, kui vesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad poolvilla ja palunud, ning siis hakatud kabeli ehitama. See kabel ehidetud 1615 a. Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.
ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. - Leesi algkooli õpilane Ilse Kenamets < Joost Kalmholm, 87 a. v. (1937).
2) Merimehed Timusk ja Ahasit purjetand kord "meretohuga". Nad olnud ära eksinud ja nende arvamised selle kohta, kust poolt tuul, läinud lahku. Timusk ütlend: "Läns tuul." Ahasit: "Ida-pohja tuul." Ning siis tüürisivad nad oma laevad teine teise külgi. Ahasit sai maale ja asutas "toivevaka", kuhu igaüks, kes merehädast pääsis, raha pani. See toivevakk olnud nüüdse Eerikutua ukse eest umbes 10 sammu kaugel; umb. 200 sammu Leesi kabelist õhtu pool. Loo kõneleja ja mõned teised on hiljuti sääl raha leidnud. Selle koha juures on ka praegu veel üks õige vana pärnapuu.
H II 34, 740/1 (2) < Kuusalu khk., Leesi k. - Hans Lohk, stud. med. < Eerik Jaan Pikstrem, 63 a. (1892).
3) Mohni saarel, kus praegu tuletorn asub, olid vanasti elanud mereröövlid. Sääl saarel oli kasvanud tammemets. Kui keegi merele sõitnud, olnud röövlid oma paatidega vastas ja röövinud kõik, mis meestel olnud; mõne mehe visanud röövlid meresse ja mõne jätnud nad poolsurnult paati lamama ning ise läinud saarele tagasi. Ükskord läinud inimestel korda seda saart põlema panna. Ja kõik röövlid olid põlenud tules ja nendega ühes ka tammemets. Ainult üks pärm jäänud järele. Nüüd ei ole sääl enam suuri puid, vaid väikesed kadakapõõsad.
ERA II 110, 393/4 (38) < Kuusalu khk. - Viinistu algkooli õpilane Linda Manitski (1935).
4) Elukivi asub Mohni saare länssääre otsas. Kord sõitnud sinna kivi otsa kaljas, mille nimi oli "Elu". Laev purunes puruks, kuid inimesed said luubiga randa. Sest ajast saadik nimetata seda kive Elukiviks. See nimi tuli sellest, et selle laeva nimi oli "Elu".
Vanal ajal olnud Maalaht kaunis sügav ja sääl veetud noota, ka olnud palju kalu seal. Inimesed pidid mõisa noota vedamas käima Maalahes. Kalamehed käisid kalapaatidega seal kive juures maal. Sest ajast peale hakati seda kive kutsuma Nootneeme kiviks.
ERA II 111, 660 (3-4) < Kuusalu khk. - Viinistu algkooli õpilane Eliine Kruusval < Jüri Kruusval, 56 a. (1935).
5) Vanal ajal, kui sadam Haldi saare all asus, siis olid suuremad veed, sest nüüd on maa kasvanud ja veesügavus saare all väga madal. Vanast aga asusid suured laevad saare all ja käisid läbi Sadamaneeme ja Haldi vahelt. Sel ajal olnud saarel telliskivitehas, kus katuse- ja telliskive põletatud. Veel olnud Sadamaneemel meremeeste kabel, kus nende jumalateenistus peetud ja ka vaestele meremeestele abi korjatud. Siis oli meie Mudasadama õitseaeg, nüüd on aga sadam teise kohta koguni Haldi saare alt välja nihkunud. Ei ole enam saarel telliskivitehast, on aga jäänud vana sadama kohale veel nimi Sadamneem ja ka meremeeste kabelit tuletab meelde ainult Kabelipaas.
ERA II 110, 570/1 (9) < Kuusalu - Viinistu algkooli õpilane Arvi Kalholm < Joosep Kalholm, 39 a. v. (1935).
6) Mõisa laevade sild. - Viinistu ja Turbuneeme külade vahel seisab vaevalt üks verst mannermaast kaugel meres 3/4 versta pikune ja 1/4 versta laiune Haldi saar, mis nimetatud külade väiksele laevade sadamale (Mudasadam) põhja- ja põhja-ida tuulte ja tormide eest kaitset annab. Endisel ajal olla selle saare mannermaa-poolse kalda ääres palkidest ehitatud ja raudkividega täidetud kastsild olnud, mille küljes Kolga mõisa laevad talveunel on kinni peetud (vist ei ehitatud seda silda mitte üksi talve jaoks, vaid see võis ka suvelgi tarviline olla). Aga nüüd on see koht, kus umbes 100 aasta eest mõisa laevad (arvatakse, et needki õige suured ei olnud, vaid umbes 50 sülda puid ära kandsid), veel vabalt ujusid, nii liivast ära ummistanud, et madala vee ajal väikse võrgupaadigagi enam sinna ligi ei pease ja kuiv leetselg näitab kohta, kus enne laevasud on seisnud.
E 50087/8 < Kuusalu khk., Viinistu - S. Lilhein (1916).
7) Kord tulnud üks mees metsast ja läinud järve juurest läbi. Sääl näinud ta järvel võrke. Ta tahtnud minna neist kalu võtma. Seda näinud järve ääres nõid. Ta saatis tugeva tormi, mis tõukas paadi ümber. Vees oleva mehe moonutas ta kiviks. Paadi ka kiviks, mis nüüd on Peebu heinamaal niisukene kivi justkui paat.
ERA II 110, 38 (79) < Kuusalu - Viinistu algkooli õpilane Joosep Manitski (1935).